Kõrgelt haritud kullerid

Süvaintervjuudel põhinevast uuringust võttis osa nii Eesti kui välisriikide kodanikke, kes olid pärit näiteks Bangladeshist, Indiast ja Nigeeriast.

"Murdus üks laialt levinud müüt, et välismaa päritolu kullerid tulevadki ainult selle töö pärast Eestisse. Minu uuringus olid eranditult kõik välismaa päritolu platvormitöötajad kõrgharidusega või kõrgharidust omandamas ning tegid seda tööd ajutiselt. Eesti päritolu platvormitöötajatel oli hoopis madalam haridustase," sedastas Holts.

Tema sõnul on platvormitöö välismaalastele pigem ajutine tegevus, millega teenitakse raha õpinguta ajal või ka peale õpinguid, kuni leitakse erialane töö. Platvormitööga saab raha teenida ka siis, kui keelebarjäär muudesse ametitesse asumist veel takistab.

Vabadus end kurnata

Uuring kinnitab, et ka Eestis nähakse platvormitöö peamise eelisena paindlikkust töö tegemise aja, mahu ja koha suhtes. Tööd saab teha päeval või öösel, tööpäeval või nädalavahetusel. See võib viia aga liialdusteni. Holts: "Kuna Eesti platvormitöö tegijatega ei sõlmita töölepinguid, siis ei rakendu neile ka töö- ja puhkeaja nõuded."

Sageli haukavad inimesed tööampse mitme platvormi vahendusel korraga. Näiteks hoitakse end nii taksojuhtide kui toidukullerite nimistus. Kui äpp ka üritab inimese tööaega mõistlikkuse piires hoida, siis saab avada järgmise ja sujuvalt jätkata.

"Taksojuhil ei ole ju tööaja piiranguid faktiliselt. Kuigi mõned platvormid nüüd piiravad seda, et kui sa oled … vist 12 tundi järjest ei või sõita /.../ Ja platvormid muidugi ei vaheta seda infot, nii et /platvormi nimi/ ja /konkureeriva platvormi nimi/ on nagu sõidupiirangud olemas, mis selle platvormi piires nagu juhti piiravad või sunnivad puhkama. Aga sa võid vahetada. Ja /platvormi nimi/ ei ole nagu kunagi mingeid piiranguid kasutanud juhtide suhtes. Sa võid ka 48 tundi järjest sõita. (…) Ja on juhte, kes, kuna nädalavahetus on kõige kuldsem aeg, siis sõidetaksegi reede õhtust kuni pühapäeva lõunani. Ja päriselt ka, noh. Ütleme, sa autos magad, need tulevad veel kuskilt Tallinnast väljast, need juhid, üürivad nädalavahetuseks auto. Need mõned tunnid, mis on vaiksem aeg, seal laupäeva pärastlõunal või nii, siis nad magavad autos. Ja niipea kui tellimus tuleb, siis nad jälle sõidavad."

Intervjuudest ilmnes, et platvormitöötajad võivad otsustada puhkusest sootuks loobuda.

"Tingimused on sellised, et kui ma olen iseendale tööandja, siis ma pean iseendale palka maksma, iseendale puhkuseraha maksma ja kõik need asjad, no vot. Makse maksma pean ka mina. Aga meie riigis saab nende maksudega mängida ametlikult. Siis ma optimiseerin oma maksud: ma ei maksa, näiteks maksan vähem makse, maksan, ei maksa endale palka, ei maksa neid puhkuserahasid. Siis mul on taskus rohkem raha. /.../"

Arenguseire Keskuse andmeil on ligi 200 000 Eesti inimest platvormitööd proovinud, 96 000 teeb seda vähemalt korra kuus ning 56 000 igal nädalal. Suurem osa teeb tööampse ja sõidutab toitu või inimesi muudele tegemistele lisaks. Vähem kui viiel protsendile on see aga ainus sissetulekuallikas.

Kaire Holts leiab, et kui seni on mitut tööd tegeva inimese puhul platvormitööd lisatööna nähtud, siis tegelikult olukorda tõlgendada ka vastupidi: "On näha mustreid, kus platvormitöö on põhitegevus ja seda täiendatakse muude tegevustega, kuna sealt saadud sissetulekust äraelamiseks ei piisa."

 "Linn põleb"

Alates aastast 2015 on asutatud vähemalt 28 virtuaalset kogukonda, mis pakuvad platvormitöölistele suhtlusvõimalust. Taksojuhid eelistavad Facebooki, toidukullerid aga Telegrami. Gruppide eesmärk on vahetada kogemusi, lahendada probleeme ja olla uudistega kursis.

Lisaks mitteametlikele töötajate endi loodud gruppidele on ka platvormitööd pakkuvad ettevõted gruppe loonud, mille kaudu näiteks kulleritele hinnakordajate ja boonustesüsteemiga seotud muudatustest teada anda. Tipptundidel võib sealt leida ka tegudele utsitavaid üleskutseid nagu "Linn põleb" või "Tallinnas on täna hommikul väga kiire. Liitu ka sina selle lõbuga."

Platvormitöö algusaegadel korraldasid firmad äpitaksojuhtidele ka ühisüritusi ning kogukonna teket pigem soositi. Nüüd on suhtlus peamiselt virtuaalne. "Põhjuseid on ilmselt mitu: koroona pandeemia, juhtide arvu kasv, aga ka platvormide aktiivne eemaldumine tegevustest, mis jätaks mulje, justkui oleks tegemist töötaja ja tööandja vahelise suhtega," arutleb Holts.

Lahendamata probleemid ja kättemaks

Takistused probleemidele lahenduste leidmisel on seotud platvormitöö ärimudeli eripäraga. Uuringus osalenud on olnud kimpus töötasude väljamaksmise, hinnastamisssüsteemi läbipaistmatuse ning neile antud avalikult nähtavate hinnangute vaieldavusega.

Madalaid hinnanguid võib saada ka platvormitöötajast sõltumatutel asjaoludel. "Ühe Tartus kulleri jalgratas läks katki, mistõttu tal läks kliendini jõudmiseks kauem aega. Tallinna platvormitöötaja katkestas töö, et viia oma laps haiglasse. Hoolimata seletustest trahviti mõlemaid madala hinnanguga. mis võib mõjutada nende edaspidist tööotste saamist," vahendab Holts juhtumeid.

Klientide antud madalate hinnangute tulemuslikuks vaidlustamiseks hetkel selget protseduuri pole. Lahenduste asemel kipuvad platvormitööd pakkuvad firmad inimesi hoiatama või lohutama. Rahulolematus menetlusega võib aga viia teatud tüüpi omakohtuni.

"See tegelikult tekitabki niisuguseid võrgustikke juhtide vahel, kus levivad nende klientide nimed ja telefoninumbrid ja mõnikord ka mingid kättemaksuaktsioonid, kuidas siis see klient tegelikult korrale kutsuda. /.../Ja siis need natukene inetud võtted, kuhu siis neid numbreid nagu pannakse ja nende klientide telefoniumbreid. Noh, reeglina mingitesse portaalidesse, kus tuleb öösel palju kõnesid."

Kollektiivlepingu võimalikkusest

Sotsiaalministeeriumi tellitud uurimuse eesmärk oli selgitada välja, kas ja mil määral platvormitöötajad Eestis organiseerunud on ning millised tegurid organiseerumist soosivad ja takistavad.

"Praegu on see hall tsoon. Kuna Eestis on platvormitöötajad reeglina iseeneda tööandjad, siis neil ei ole õigust kollektiivlepingut sõlmida," võtab Holts teema kokku.

Sotsiaalministeeriumi töösuhete ja -keskkonna osakonna nõunik Maria-Helena Rahumetsa sõnul on peagi oodata Euroopa Liidult direktiivi, mis tegeleb platvormitöötajate õigustega. "Praegu käivad läbirääkimised, aga kui see vastu võetakse, on see kohustuslik ka Eesti õigusesse sisse kirjutada," kinnitab ta.

Eelkõige on direktiivi eesmärk tagada, et platvormi kaudu töötavatel inimestel oleks võimalik saada õige tööalane staatus ning et platvormitöö oleks läbipaistvam. Kollektiivläbirääkimiste õigust see reguleerima ei hakka.

"Küll aga võttis Euroopa Komisjon hiljuti vastu mittesiduva dokumendi, mis saatis sõnumi, et liikmesriigid võivad ise anda platvormitöötajatele õiguse kollektiivlepinguid sõlmida," toob Rahumets välja.

Detailsem analüüs organiseerumisega seotud kitsaskohtadest ja võimalustest on loetav Kaire Holtsi uuringust "Platvormitöö tegijate organiseerumine Eestis". Selle täisteksti saab alla laadida sotsiaalministeeriumi kodulehelt (pdf).