Pärast Tartus õppinud ja seal mõned aastad töötanud lätisakslasest Wilhelm Ostwaldi, eestisakslasest isaga Hermann Hesset ja eestlasest vanaemaga Bengt Holmströmi on Svante Pääbo nüüd esimene nobelist, kes on lausa pooleldi etnoeestlane — vaimulaadilt siiski küll pigem kosmopoliit, nagu räägitakse.

Ju poisipõlves koos ema Kariniga soojamaareisil käies Vanast Egiptusest vaimustunud tulevane nobelist üllatas 30-aastase Uppsala Ülikooli molekulaarimmunoloogia doktorandina teadusüldsust, kui teatas ajakirjas Nature kübekese DNA kätte saamisest Egiptuse muumiast.

Edasi läks isiklikus elus tagasihoidliku iseloomuga Pääbo teadusradadel veelgi ambitsioonikamaks.

Järelejätmatult, üle kivide ja kändude, läbi tule ja vee, nagu ta kirjeldab eestigi keeles ilmunud populaarteoses "Neandertali inimene", jõudis ta omaenda nutikuse, kolleegide toetuse ja geenijärjeldustehnika arengu abil lõpuks nüüd ka Nobeli meditsiini- või füsioloogiaauhinna toonud ennekuulmatu, varem ilmvõimatukski peetud läbimurdelise suursaavutuseni — kümneid tuhandeid aastaid tagasi Euroopas ja Aasias nüüdisinimesega maid jaganud lähisugulase neandertallase täieliku geenijärjelduseni.

Enamgi veel, Siberist Altai mägedest Aju-Taši ehk Denisi koopast leitud iidse sõrmeluu geenianalüüs tegi Pääbost lausa uue inimliigi või pigem siiski alamliigi, denisi inimese avastaja.

Nüüd teame, jällegi suuresti tänu Pääbo enda uuringuile, et nii neandertallased kui ka denislased on nüüdisinimeste eellastega ka sugu teinud ja segunenud, mistõttu leiame ka tänapäeva inimeste genoomist neilt pärinevaid nukleotiidikombinatsioone, tihtilugu isegi mitme protsendi jagu.

Tänu Pääbole on maailm nüüd uue teadusharu, paleogenoomika võrra rikkam, aga mees ise peagi samuti ligi miljoni euro võrra jõukam.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.

Vaata ka Terevisiooni saatelõiku Svante Pääbost ja tema saavutustest.