Kokkupõrkekiirus oli 21 600 kilomeetrit tunnis, kraater tekkis arvatavasti kümmekonna meetrine. Tabamus oli päris täpne, DARTi sööstujoone pikendus möödus Dimorphose keskmest umbes 17 meetri kauguselt.

See tähendab, et USA kosmoseameti NASA tänane vahetu eesmärk sai täidetud. Päris eesmärgiks ei ole aga lihtsalt astreroidi tabamine ja kraatri tekitamine, vaid asteroidi nihutamine oma seniselt orbiidilt natuke kõrvale.

Selle eesmärgi täitumisest või mittetäitumisest saame teada mõne kuu pärast, kui astronoomid on jõudnud asteroidi edasist liikumist piisavalt kaua jälgida.

Veel kaugem eesmärk on saada teadmisi ja kogemusi, mis aitaksid tulevikus meist eemale tõrjuda niisuguseid asteroide, mis on kokkupõrkekursil Maaga ja võiksid meie planeedil suuri purustusi põhjustada.

Asteroid Dimorphos on suuruse poolest – läbimõõdult 160 meetrit – just niisugune taevakeha, mis võiks korraldada Maal paraja katastroofi, kuid õnneks ei olnud tema trajektoor siiski Maa omaga ristumas ega ole seda kindlasti nüüdki.

Dimorphos on küll palju väiksem kui see vähemalt kümne kilomeetrine asteroid, mis kunagi saurused hävitas, kuid ligi kümne aasta eest Venemaale Tšeljabinskisse langenud paarikümnemeetrisest asteroidist omajagu suurem.

Dimorphos ei ole aga üksik taevakeha, vaid ta tiirutab ühe mõnevõrra suurema, umbes 800-meetrise läbimõõduga asteroidi Didymose ümber, olles ta kaaslane ehk kuu.

DARTi missiooni mõte ongi proovida muuta Dimorphose orbiiti Didymose ümber, sest selle orbiidi muutusi on lihtsam jälgida kui muutusi mõne asteroidi teekonnal ümber Päikese.

DARTi ja Dimorphose kokkupõrke tagajärgedest tegi ülesvõtteid Itaalia kuupsatelliit LICIACube, mis oli DARTiga kaasas. Pildid ja videod saadab ta Maale mõne päeva või nädala jooksul. Siis saavad teadlased vaadata, milline on kraater ja kas selle põhjas paistab ka kosmosekulguri rususid.

"Oleme astumas inimkonna uude ajajärku," ütles uhkelt NASA planeediteaduse osakonna juhataja Lori Glaze. See ütlus võib meie argielu mõttes olla küll suur liialdus, kuid kui kunagi õnnestub asteroidihäving ära hoida, saab inimkond kindlasti lootust kogeda nii mõningaidki tulevasi ajajärke.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.

Vaata teemakohast intervjuud ka Tallinna Tehnikaülikooli kosmosevaldkonna juhi Rauno Gordoniga.