Balti Uuringute Instituudi programmijuht Kristjan Kalduri jaoks on uuringu kõige põnevam tulemus see, kui mitmekesine ja kirju on piiritaguste eestlaste eluilm. Eestis kiputakse ette kujutama, et ka sealpool ollakse abielus teise eestlasega ja kõik lapsed räägivad eesti keelt. Tema hinnangul oleks aeg sellest kuvandist lahti lasta.

"Eestlaste seltskond välismaal on ikka väga-väga kirju. Enamus on segapered, ehk sellised, kus üks vanem on eestlane ja teine mõnest muust rahvusest. Identiteete ja keeli võib peres olla enamgi: ühe vanema keel, teise vanema keel ja lisaks ka auskohamaa keel. Lapsed peavad opereerima hästi mitmekultuurilistes tingimustes," sedastab Kaldur. Ta paneb südamele, et Eestiga sideme loomist või säilitamist ei tohiks enam pakendada ühe rahvuse, etnose, keele või kultuuri võtmesse.

Ei maksaks ka eeldada, et samal asukohamaal elavad eestlased on omavahel väga tihedalt lõimunud. "Väljaspool elavatele eestlastele omistatakse sageli tugev ühtne Eesti-põhine kogukonnatunne, aga ma arvan, et seda tegelikult ei eksisteeri," tõdeb Kaldur.

"Üldjuhul ma olen läinud kokkusaamistele kui on olnud suurem tähistamine, näiteks Eesti 100. Või ma olen läinud peamiselt sellepärast, et ma saaks mehele näidata eesti traditsioone. Ma enda pärast ei läheks." 

Ilmnes, et asukohariigi püsielanikega tunnetatakse lausa suuremat ühisosa kui samas riigis elavate eestlastega. Keskmisest kõrgem suhtlusvajadus teiste eestlastega on aga kahel üsna erineval rühmal: neil, kes on kodumaalt eemal olnud vähem kui kaks aastat, ning neil, kelle staaž võõrsil on ületanud kahe aastakümne tähise.

Ühe kodakondsuse reegel päris elus enam ei kehti

Segaperedes võrsuvatel lastel on sageli mitu kodakondsust. Seaduse järgi peaksid nad täisealiseks saades valima ühe ja teistest loobuma. Uuringule vastanud andsid sellele reeglile hävitava hinnangu.

Kalduri sõnul tekitab teema hirmu ja segadust. Inimesed ei soovi eelistada ühte kodakondsust teisele ja üritavad madalat profiili hoides mõlemaid säilitada. "Sellises juriidilises limbos elada on frustreeriv. Intervjuudest tuli välja, et osad inimesed lausa peidavad oma Eesti kodakondsust teiste eest," toob Kaldur välja.

"Kui lapse isa on ühest rahvusest ja ema teisest, siis ei ole ühelgi riigil
õigust panna last olukorda, kus ta peab otsustama, keda ta rohkem eelistab, keda rohkem armastab."

Kalduri sõnul peaks riik kodakondsuse teemaga kiiremas korras tegelema: "Üks asi on eilne seadus ja teine asi on tänane reaalsus. Need ei ole tegelikult omavahel absoluutselt kooskõlas." Uuringu autorid teevadki ettepaneku poliitikamuudatuseks ja lubada sünnijärgsetele Eesti kodanikele de jure topeltkodakondsust, kuna de facto olla see juba ammu norm.

Vanaema Zoomi lingi otsas pole päris see

Kodumaal kasvanuil on võimalik vanavanematega ühiseid mälestusi luua: pannkookide küpsetamine, garaažis asjatamine, embused ja paid. Digivestlustega sääraseid füüsilisi kokkupuuteid ei asenda. Vastustest ilmnes, et vanavanematega videokõne teel suhtlemine on lastele tihti pigem tüütu kohustus kui suur rõõm. 

"/.../ kui meie räägime vanavanematega, ta tuleb sinna taha ja ütleb tere, aga ta ei saa seda kogemust Skype'is, Teamsis, Zoomis. See on nende jaoks töö. See energia, mille see võtab, on teine kui annab. See rääkimise pingutus./.../"

Eesti keele edasiandmisega on seotud terve kimp väljakutseid. On vanemaid, kes toovad välja, et nende lapsed on veel liiga väikesed, et keeleõppega tegeleda. See näitab vähest teadlikkust asjaolust, et väikelaps õpib keelt ka kuulates ja mitmekeelses peres kasvades ei ole tarvis keeli ühekaupa omandada.

Teises äärmuses on lapsevanemad, kel on oma lastele liiga kõrged nõudmised. Näiteks tekitab muret see, kui võõrsil sündinud laps ei loe päris samal tasemel, kui tegi seda omal ajal Eestis kasvanud ema või isa. Lisaks sellele, et piiritagustel eesti lastel pole keelekeskkonda, on aga ka eesti keel ise ja laste lugemus üldiselt päris palju muutunud. Vanemate ebarealistlikud ootused toovad kaasa laste õpimotivatsiooni languse.

"Osadel on tõesti sellised ootused, et ma räägin temaga eesti keeles ja küll ta saab selle iseenesest selgeks. Päris nii see ju ikka ei käi. Mitte ilmaasjata ei õpi me ka siin Eestis esimesest klassist alates eesti keelt," tõdeb Kaldur. Keeleõppe üleilmseks korraldamiseks oleks tarvis lisaressursse.

Lingua franca võib olla ka avatus

Uuringu autorid leiavad, et kuigi seni on väliskogukondadele suunatud poliitikates olnud keelel väga suur rõhk, ei piirdu Eestiga sidemete loomine vaid eesti keelega. Tärkava põlvkonna hõlmamise jaoks oleks tarvis otsida ja leida alternatiive, millega neid eestluse radadele meelitada.

Üks võimalus oleks eesti raamatute ja filmide tõlkimisse panustamine, et kultuurielementidest arusaamine ei jääks keelebarjääri taha. Oluline roll on lisaks veebimeedial, mille puhul kurdetakse kehva ligipääsetavuse üle. Väliseestlased toovad välja, et erameedia sisu kasutamise eest maksmine on raskendatud, kuna mõnel pool eeldatakse tasumist Eesti pangakontoga. Seda paljudel võõrsil asujatel enam pole. Ehkki ERR-i omatoodang on kõigile tasuta kättesaadav, võib teiste tootjate loodu geoblokeeringute tõttu siiski kättesaamatuks jääda.

Värske info Eestist on oluline, kuna ajapikku saab asukohamaa kultuur võõrsil asujale aina tuttavamaks. Kui Eestiga seotud kujutluspilti pidevalt ei ajakohastata, siis see paratamatult vananeb. Uuringus ilmneski, et välismaale kolinud inimestele võib hakata õigustamatult tunduma, et nende praegune elukohariik on tehnoloogiliselt arenenum ja hõlmab mugavusi, mida Eestis pole.

Teatud võõrandumine toimub paratamatult niikuinii. Uuringus osalejad tunnistavad, et nii sotsiaalselt kui ka emotsionaalselt tuntakse end kogu aeg kodumaast kaugemale triivimas.

"Mul sõpradega sama, et kui oled Eestis, oled olemas, kui oled USA-s, siis mis silmist, see meelest. Kui lähed tagasi, siis samad inimesed ei käi enam koos. Inimesed ei ela ka samades kohtades, elu on edasi läinud. Pered on lahku läinud. Minu jaoks jäi Eesti elu seisma!"

Balti Uuringute Instituut ja Rakendusliku Antropoloogia Keskus tegid välis-, sise- ja kultuuriministeeriumi tellimusel uurimuse "Eesti väliskogukonnad: identiteet, hoiakud ja ootused Eesti riigi suunal", mille täistekstiga saab tutvuda välisministeeriumi kodulehel (.pdf).