Kakaduude ja inimeste vahel käib prügi pärast võidurelvastumine
Kakaduude ja inimeste vahel on Austraalias lahti läinud omalaadne pingeline võitlus, kus mõlema osapoole seas tekib ja levib uusi taktikaid. Võitlus käib Sydney eeslinna elanike prügikastide ümber, millest on õppinud kakaduud toidujäätmeid hankima. Inimesed püüavad aga sihikindlaid linnukesi takistada.
Käiku lastud võtete arsenali ja selle jõudsalt eskaleeruvat arengut on nüüd uurima asunud ka teadlased. Barbara Klump Saksamaalt Radolfzellist Max Plancki loomapsühholoogia instituudist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Current Biology, et kollatutt-kakaduude käitumine on kultuurievolutsioonilise võidurelvastumise klassikaline näide.
Linnud on õppinud prügikastide raskeid kaasi lahti kangutama. Nad tõstavad kaane ääre esmalt nokaga natuke üles, toetades mõnikord ka pisut jalaga, poevad siis ise kaane ääre alla ja lükkavad kaane üle hingede kolksti rippu. Ühe linnu pingutuse järel tulevad tihti teisedki ümbruskonna kakaduud prügikastis leiduvate saiajääkide ja muu meelepärasega maiustama.
Kui aastal 2018 märgati sellist oskusteavet leiduvat vaid kolme Sydney eeslinna kollatutt-kakaduudel, siis juba järgmisel aastal oli lindude meisterlikkus prügikastide avamisel levinud 44 eeslinna. On enam kui kindel, et linnud on kasulikud võtted omandanud üksteist jäljendades.
Linnurüüste tõrjeks on inimesed omalt poolt leidnud võimalusi teha kastikaane avamine raskemaks, asetedes kaane peale näiteks telliskivi. Ei läinud aga kaua aega, kui linnud õppisid tellise maha lükkama ja seejärel läks vana nipp juba käiku.
Mõned inimesed on leiutanud natukene kavalama linnutõkke, pistes prügikasti hingede vahele puupulga või vanad tennised. Sellest kavalusest ei ole kakaduud viimaste teadete kohaselt veel jagu saanud. Teadlased on aga tähele pannud, et ka inimeste kasutatavad vastumeetmed levivad alguses just lähemate naabrite keskis. See tähendab, et vastastikuna jäljendamine ei iseloomusta ainult kakaduusid.
