Linnu nutikas aju tarbib üllatavalt vähe glükoosi
Mõnede linnuliikide nutikus on imekspandav, kuigi nende peanupp on pisike — nagu hiljuti avastatud, on närvirakke ehk neuroneid linnu ajus palju rohkem kui sama suures imetaja ajus.
Nüüd selgub Saksa teadlaste uuringust, et lindude neuronid on seejuures väga energiasäästlikud. Nad vajavad kütuseks märksa vähem glükoosi kui imetajate närvirakud.
Felix Ströckens ja ta kolleegid Bochumis asuvast Ruhri Ülikoolist väidavad, et just väiksem glükoositarve aitab lindudel nii rohkesti neuroneid pidada ja seeläbi nii nutikas olla.
Ströckens ja ta kaaslased jälgisid tuvide aju positronemissioontomograafia meetodil ja hindasid nähtu põhjal glükoosiainevahetuse kulgu. Samuti mudeldasid nad tuvi aju ainevahetust ja glükoosi tarvitamist arvuti peal.
Tulemus oli üsna üllatav. Tuvi aju tarbib ärkveloleku ajal glükoosi alla 30 mikromooli saja grammi närvikoe kohta minutis. See osutab, et üks tuvi ajuneuron tarbib keskmiselt umbes kolm korda vähem glükoosi kui imetaja ajuneuron.
Lindude neuronid on imetajate omadest väiksemad, kuid see ei seleta kaugeltki kogu suurt glükoositarbe vahet.
Seletus võib teadlaste sõnul olla seotud lindude aju suhteliselt kõrge temperatuuriga. Tuvil on aju temperatuur 40–42 kraadi, märksa rohkem kui näiteks roti aju 36–37 kraadi. Oma roll võib olla ka aju üleüldisel ehitusel, aga ka väikestel mõõtmetel.
Igal juhul on lindude aju kujunenud evolutsioonirajal imetajate omast omajagu erinevaks: neuronid on väiksemad ja glükoosi kulub vähem, aga signaalitöötlus käib hoogsalt ja tõhusalt. Aju on energeetiliselt kulukas organ, kuid linnud oskavad neid kulusid väga edukalt kokku hoida.
Ströckens ja ta kolleegid soovivad edaspidi täpsemalt järele uurida, kuidas linnuneuronid ikka nii säästlikud olla saavad.
Oma praegustest tulemustest annavad nad teada ajakirjas Current Biology.
