"Meie uuringu järgi teeb inimese õnnelikuks see töö, kus ta saab ise otsustada, kuidas ta seda teeb," ütleb Tartu Ülikooli juhtimise kaasprofessor Krista Jaakson. Iga töö esitab tegijale nõudmisi ja pakub vastu teatud hüvesid. Kui inimene peab juhiametit, on juhtimisvastutus üks lisanduv nõudmine.

Koostöös vanemteadur Gaygysyz Ashyroviga valmiski tal artikkel, kus autorid võtsid luubi alla juhtide rahulolu oma tööga. Nad võtsid arvesse juhiametiga seotud muud nõudmised ja ressursid, et teha kindlaks rolli mõju. Seejärel võrdlesid nad, kuidas tunnetavad oma rolli erineva kultuuritaustaga juhid.

Töö võtab ja annab

Inimese töörõõmu hinnatakse sageli töö nõudmiste ja ressursside (Job Demands-Resources ehk JD-R) mudeliga. Töötajat innustavad ressursid nagu tagasiside, väljaõpe, piisav rahastus või kas või kiire arvuti. Samas võib töö nõuda inimeselt näiteks kiiret tegutsemist või tihedat mõttetööd, tema roll on ebaselge või peab hakkama saama mürarikkas töökeskkonnas. 

"Mudel ütleb, et mida rohkem on nõudmisi, seda suurema tõenäosusega tekivad mingisugused pinge tulemused, näiteks läbipõlemine, haigused, stress ja muu taoline," loetleb Krista Jaakson. Ressursse seostatakse aga tööelu motiveeriva poolega, sealhulgas tööga rahulolu ja pühendumusega. 

"Seal mudelis on üks kaval nõks juures: on leitud, et need ressursid ja nõudmised peavad olema tasakaalus," osutab Jaakson. Teisisõnu põleb inimene kõige tõenäolisemalt läbi tööl, kus nõudmiste hulk on väga suur, aga ressursse napib.

"Teisalt, kui sul on hoopis väga madalad nõudmised töös ja seejuures väga palju ressursse, siis ega seegi tekita erilist motiveerituse tunnet," tõdeb kaasprofessor. Teine keerukus on tema sõnul see, et nõudmisi on kahte tüüpi: väljakutsuvad nõudmised, mis käituvad sarnaselt ressurssidega, ja takistavad nõudmised, mis mõjuvad tööheaolule negatiivselt. 

Juht vastutab

Töö nõudmiste ja ressursside mudelis on nii nõudmisi kui ka ressursse on üles loetletud kümneid. "Ometi mitte kusagil ei ole mainitud, et juhi roll ise võib olla töö nõudmine. Kuna varasemad uuringud viitavad, et juhtide tööheaolu on kõrgem, siis pakkusime, et juhtimisvastutus on väljakutsuv nõudmine," märgib Krista Jaakson.

Oma uuringus koos Gaygysyz Ashyroviga püüdis ta elimineerida juhiametiga seotud muud nõudmised ja ressursid ning kontrollida üle nende mõju juhi töörahulolule. "Juhtidele kiputakse maksma rohkem, aga me kontrollisime seda. Samas neil on pikem tööaeg, aga me kontrollisime sedagi," toob ta näiteid. 

Kui kõigi nõudmiste ja ressursside mõjud olid kokku viidud, selgus, et juhtival ametikohal inimene on oma tööga rohkem rahul. "Eriti rahul on ta siis, kui tal on oma töö üle kontroll," täpsustab Jaakson.

Artiklis pakuvad autorid aga välja, et juhtimisvastutus peaks olema JD-R mudelis eraldi nõudmisena arvesse võetud. "Vaatasime seda hästi rohujuure tasandilt. Isegi, kui sul on ainult üks inimene, kelle töö eest sa vastutad, siis me juba defineerisime, et juhtimisvastutus on mingil kujul olemas," seletab kaasprofessor.

Kultuurideülene ühtsus

Krista Jaaksonit ja Gaygysyz Ashyrovit huvitas veel, kas erineva kultuuritaustaga juhid tajuvad oma vastutust erinevalt. Töö nõudmiste ja ressursside mudelil põhinev hüpotees lubanuks Jaaksoni sõnul arvata, et see nii on.

"Mudeli kontekstis on öeldud, et erinevad kultuurid mõjutavad erinevalt seda, kuidas üldse inimesed tajuvad, mis on nende jaoks nõudmine ja mis ressurss," ütleb ta. Samuti võivad kultuuriti erineda hüvest saadav rahulolu või oht nõudmise tõttu läbi põleda.

Autorid vaatasid 14 uuritud riigis individualismi, võimukauguse, maskuliinsuse ja ebakindluse vältimise mõju. Näiteks töötavad Saksamaa, Belgia, Iirimaa ja Suurbritannia juhid pigem üksikisiku-keskses ühiskonnas. Ukraina, Rumeenia, Leedu, Ungari ja Bulgaaria juhid aga kultuuris, kus juhtimine tähendab alluvatest teatava vahemaa hoidmist ehk võimukaugus on kõrgem.

"Me tõepoolest arvasime, et kultuuriline taust kindlasti mõjutab juhtide rahulolu, sest varem on näiteks leitud, et ressursside mõju inidividualistlikemas kultuurides on tööst haaratusele suurem ja töö nõudmised on palju stressitekitavamad maskuliinsetes ühiskondades. Aga üllatus-üllatus, oma uuringus saime tulemuseks, et see ei mõjutanud sugugi mitte," tõdeb Jaakson. 

Autorid ise oleks samuti oodanud, et juhid on suurema võimukaugusega riikides rahulolevamad, sest ühiskond eeldabki, et juhil on teistest rohkem võimu ja õigusi. "Teistpidi arvasime, et individualistlikes ühiskondades on nad rahulolevamad, sest juhitöö on eneseteostuslik ja annab võimaluse välja paista," võrdleb ta. Kumbki oletus aga tõeks ei osutunud.

Eestit Jaakson küll kuigi üksikisiku-keskseks riigiks ei pea, kuid teeb tööst selliste riikide kohta mõttes oma järelduse. "Võib-olla individualistlikes ühiskondades juhtimine ikkagi ei anna mingisugust erilist rahulolu juhtidele võrreldes kollektivistlikega. Ehk näitab see, et juhtimine on ainult üks viis ennast tööelus teostada," arutleb ta.

Krista Jaakson ja Gaygysyz Ashyrov kirjutavad oma tööst ajakirjas Frontiers in Psychology.