Praegust VUCA (muutlikkuse, ebakindluse, keerukuse ja mitmetähenduslikkuse)-ajastut iseloomustavad tingimused on pandeemia tingimustes võimendunud. Inimeste kasvanud soov töölt lahkuda ja töökohta vahetada on tõstnud uuesti rambivalgusesse ka karjääriplatoo.

COVID-iga seotud hirm, piirangud ja stress tekitab väsimust. Mõnevõrra on loonud see keskkonna, mis soodustab põgenemist, ebameeldivast eemaldumist ja tagasitõmbumist. Karjääriotsuseid tehakse selle toimel liiga kiiresti, läbi mõtlemata ja pelgalt soovist keskkonda vahetada.

Kolm platood

Ajas tagasi minnes kirjeldasid teadlased esmalt strukturaalset platood. See on olukord, kus tuleb karjääris edasiliikumisel n-ö lagi ette. Organisatsioonis pole enam kohti, kuhu saaks inimest vertikaalselt edutada. Näiteks võid töötada eksperdina, kuid tulevikus pole sul väljavaateid liikuda edasi juhi ametikohale.

Seejärel leiti, et on olemas ka sisu platoo. Tegu on suhteliselt määratlematute asjaolude mõjul tekkiva ja tavaliselt negatiivseid tundeid põhjustava olukorraga, kus töö ei tundu enam huvitav. Inimene ei tunne, et see on arendav ja pakub positiivset pinget.

Lisaks on kirjeldatud veel eluplatood. See tekitab neist kõigist kolmest kõige rohkem negatiivseid emotsioone, kuna tekitab nurkasurutuse või lõksus olemise tunnet. Tunnet, et inimesel pole enam valikuid ning ta ise ei juhi enam oma elu ja karjääri.

Karjääriplatoo eripära

Karjääriplatoo juures on huvitav see, et see võib olla kas objektiivne või subjektiivne. Objektiivseks karjääriplatooks peetakse olukorda, kus inimene on teinud sama tööd viis aastat. See ei tähenda aga veel, et peaks end tingimata halvasti või ebamugavalt tundma. Mõnele inimesele meeldib turvaline stabiilsus ja ta ei otsi tingimata uusi elamusi või enda proovilepanekut. Vaheldusrikkus tähendab erinevatele inimestele erinevat olukorda.

Negatiivsed emotsioonid kaasnevad subjektiivse ehk tunnetatud karjääriplatooga. Subjektiivne karjääriplatoo tähendab seda, et inimene tajub seda olukorda enda jaoks negatiivsena. Tihti võib subjektiivselt negatiivsena tajutud karjääriplatoo kätte jõuda oluliselt varem, kui viis aastat täis saab.

Vastav teadmine on juhtidele kasulik. Enamasti tuleb neile üllatusena, kui alles aasta või paar oma ametkohal töötanud inimene kurdab, et töö on kaotanud juba uudsuse ja tahaks hakata uute väljakutsete järgi ringi vaatama. Samas pole ta aga juhi arvates veel kõiki tööga seotud nüanssegi avastanud ega saavutanud vilumust või oodatud kvaliteeti.

Üllatuse ennetamiseks tasub teha regulaarseid üks ühele vestlusi. Nende käigus tasub rääkida ka karjääri ning tööga seotud positiivsete väljakutsete teemadest, töörõõmust, et vajadusel lisada arengut ja põnevust pakkuvaid ülesandeid või projekte, mis sunnivad mugavustsoonist välja astuma.

Töö sisu platoo tekkimine on protsess, kus kõrvaltvaataja ei saa midagi eeldada. Platoo lihtsalt tekib. Esimesi platoo tekkimise märke näevad väga tähelepanelikud kolleegid või koostööpartnerid. Tavaliselt annab sellest märku väsimus, initsiatiivi kadumine, püüd oma tööd edasi delegeerida, kella vaatamine jms.

Miks karjääriplatoost üldse rääkida?

Karjääriplatool võivad olla tõsised negatiivsed tagajärjed, alates madalast tööle pühendumisest, töölt puudumistest ja kehvadest tulemustest kuni enesehinnangumuutuste ja sõltuvushäireteni välja. On leitud ka seos karjääriplatoo ja kesiste juhtimiskompetentside vahel.

Sealjuures on vastuseta küsimus, kas pikalt karjääriplatool viibimine tekitab seisaku ka kompetentside arengus või on hoopis madalama juhivõimekusega inimesed vähem valmis edasi liikuma ja sellepärast ongi platoole jäänud.

Karjääriplatood saab ennetada ennast arendades, kasutades mentorite ja kootside abi ning teadlikult oma tööd ja karjääristsenaariume kujundades. Karjääriplatoo vältimise eest kannab peamist vastutust igaüks ise, aga ka organisatsioonid saaksid selle teemaga teadlikumalt tegeleda.

Kuna praegu konkureerivad tööandjad tööjõu ja talentide pärast, on küll võimalik, et teine ettevõte meelitab talendid ära parema palga või hüvedega. Üsna tihti osutub aga magnetiks põnevam töö, suurema vastutusega ametikoht või võimalus ennast proovile panna täiesti uuel tasandil. See, et sellist väljakutset keegi pakub (mind on märgatud!), võib juba iseenesest olla meeldivalt erutav sündmus.

Uurimisainest jagub

Kuigi karjääriplatood, selle tekkimist ja seoseid muude nähtustega on uuritud umbes 40 aastat, on selle põhjuste mõistmine ikka veel lapsekingades. Näiteks pole piisavalt kirjeldatud subjektiivse sisuplatoo tekkemehhanisme ja seoseid inimese vanuse, isiksuse omaduste ja kogemusega.

Võiks ju eeldada, et noored on kärsitumad ja vanemad konservatiivsemad. Kas platoo saabub kiiremini võimekamatel või hoopis neil, kellel vähem võimeid realiseerida? Kuidas üldine enesehinnang karjääriplatoo tekkimisega on seotud? Samas on saamas üha selgemaks, et subjektiivse karjääriplatoo tekkimine juhib väga olulisel määral inimese karjääriotsuseid.

Seega – kui sinus hakkab idanema soov oma praegusest ettevõttest lahkuda, mõtle korraks läbi, kas tunned kripeldust, mis ilma mõjuva põhjuseta juhib sind lihtsat ära. Võib-olla saad selle käigus hoopis selgemalt aru, mida sa täpselt vajad ja mida uus töökoht sulle tegelikult pakub.

Ära liikumine on pea alati kehvem põhjus karjääriotsuse tegemiseks, kui millegi poole liikumine. Selle selgitamisel saab aidata sind ka karjäärinõustaja.