Kui teadlased suudavad välja mõelda, kuidas uut teavet meditsiinis rakendada, on sellel nende endi sõnul suur potentsiaal. Juba praegused tulemused on vähi varajaseks avastamiseks paljulubavad.

Rohutirtsud tuvastasid vähirakud lenduvate orgaaniliste ühendite abil, mida inimesed välja hingavad. Teadlased kasutavad rohutirtse sageli uuringutes, mis on seotud lõhnadega. Neil putukatel on hästi arenenud lõhnameel, mis on võimeline tuvastama keemilisi jälgi. Näiteks 2020. aastal suutsid teadlased õpetada rohutirtsu lõhkeainet tundma.  

Teadlased saavad rohutirtsu ajutegevuse muutuse järgi aru, kui putukad vähiraku tuvastavad. Seda saab mõõta elektroodide abil, mis teadlaste sõnul annab kiire ja usaldusväärse tulemuse. Putukate reaktsiooni mõõdeti eri rakkudest võetud proovidega. Rohutirtsude reaktsioon tervetele rakkudele ja vähirakkudele oli erinev, mis tähendab, et rakud lõhnasid tirtsudele erinevalt.

Kuigi konkreetne uuring keskendus ainult suuõõne vähile, on teadlased veendunud, et ka teisi vähiliike saab taolisel viisil tuvastada. Seega teoreetiliselt võiks rohutirts olla võimeline tuvastama mitut vähitüüpi ja sedagi, millises staadiumis on haigus.

Meeskonna lõppeesmärk on saada parem ülevaade, kuidas putukate aju töötab ja kasutada seda haiguste diagnoosimiseks.

Kui vähk avastatakse neljandas staadiumis, on ellujäämistõenäosus 10–20 protsenti. Kui aga esimeses staadiumis, siis 80–90 protsenti. 

Autorid andsid oma uuringust ülevaate võrguvaramus bioRxiv.