Magistritöö: Narva eestivenelased sooviks linnas näha rohkem eesti kultuuri

Tallinna Ülikoolis kaitstud magistritöö uuris, kuivõrd on Narva noorte enesekuvand seotud Narva linna ja kuivõrd Eesti riigiga. Otsest konflikti kahe identiteedi vahel välja ei tulnud, samas selgus, et Narva noorte riigikuuluvuse identiteet on alles kujunemisjärgus ja linn võiks nende arvates ülejäänud Eestiga rohkem seotud olla.
Narvas elavad eestivenelased on kogu Eesti vaates vähemus, Narvas aga enamus. Selleks, et uurida, kuidas Narva eestivenelased oma identiteeti konstrueerivad, intervjueeris magistritöö autor ja Integratsiooni sihtasutuse uuringute valdkonnajuht Anastassia Tuuder kahteteist noort inimest vanuses 18–26 aastat, kes kasutavad esimese keelena vene keelt. Kvalitatiivse uurimuse eesmärk polnud järeldada, kui esinduslik on üks või teine arvamus, vaid analüüsida, kuidas noored oma seisukohti põhjendavad.
Tuuder märkis, et Narva noorte suhe riigis kui tervikus enamuses oleva eesti kogukonnaga on mõõdukas. See tähendab, et saadakse aru, et oma positsiooni parandamiseks tuleb ise vaeva näha, mitte õõnestada teisi: "Isegi kui arvati, et riik võiks teatud keelenõudeid leevendada, mõisteti samas, miks riik seda ei tee," ütles Tuuder.
Põlvkondadevahelised erinevused
Ta lisas, et noored suudavad ennast tajuda samal ajal nii Narva linna kui ka Eesti riigi osana. "Suure tõenäosusega on vanemate inimeste hoiakud teistsugused ja tegemist on põlvkondade konfliktiga, kus vanemad inimesed vaatavad rohkem Kremli, nooremad läänemaailma poole," märkis Tuuder.
Mõned vastajad arvasid siiski ka, et eestlased peaks oma elujärje parandamiseks Narvas vene keele ära õppima ja eestlased ise ei taha integreeruda. "Neid üksikuid väljaütlemisi võib pidada mõnevõrra radikaalsemaks ja nende suhtes tuleks olla tähelepanelik. Rohkem kõlas arvamusi, et hoopis Narvas elavate eestivenelaste eesti keele oskus peaks paranema," lisas Tuuder.
Ta lisas, et sedalaadi arvamuste mitmekesisus on normaalne ja see ei puuduta ainult etnopoliitilisi küsimusi, vaid ka kõikvõimalikke teisi, sealhulgas vaktsineerimisega seotud lahkhelisid. "Ettevaatlik peaks olema siis, kui mingi positsiooni radikaalsus hakkab kasvama," sõnas Tuuder.
Kuigi Venemaa sõjalist agressiooni Ukraina vastu Tuuder intervjuudes otseselt ei puudutanud, rõhutas ta, et tuleks olla ettevaatlik ettekujutuse osas, et mingi osa Eestis elavatest venelastest on kindlasti Putini poolt. "Sedalaadi retoorika võib ennekõike mõjutada neid, kelle identiteet on alles kujunemas ja võib neid kallutada Eesti riigist võõranduma. Ma kardan, et sellega ei arvestata piisavalt," ütles Tuuder.
Identiteet on protsess
Värske magister rõhutas, et identiteet ei ole fakt, vaid protsess, ning vastastikused suhted ja suhtumised mängivad enesekuvandi kujunemises olulist rolli. "See, kuidas teised näevad mind, mõjutab seda, kuidas mina ennast näen, ja vastupidi," selgitas Tuuder. Ta lisas, et kuna Narva noorte puhul ei ole nende riigikuuluvuse identiteet lõplikult välja kujunenud, võib seda mõjutada igasugune retoorika, sealhulgas tugevdada radikaalseid positsioone.
"Ühelt poolt on mõistetav, et kuna Putini toetajaid on palju, siis on raske vahet teha, kui paljud kohalikest eestivenelastest on eesti- ja kui paljud venemeelsed. Kui mõned eestivenelased pole veel täit selgust enda jaoks leidnud, siis peaks olema meie ülesanne neile poole tee peale vastu tulla, nii et nad jõuaksid sinna, kuhu me tahame, et nad jõuaksid," rääkis Tuuder.
Üks võtmeküsimus, mis magistritööst väljas kasvas, puudutabki neid tegureid ja tingimusi, mis kujundavad identiteediloome protsessi. "Kuigi siin üheseid vastuseid on keeruline anda, siis intervjuudest tuli näiteks välja, kuidas Narva eestivenelased arvasid, et põhimõtteliselt on võimalik end samaaegselt tunda omana nii Narva linnas kui ka Eesti riigis, kuigi riiklik identiteet ei olnud paljudel juhtudel veel päriselt välja kujunenud," ütles Tuuder.
Eestlase identiteedi süvendamise tingimusena nägid Narva noored seda, et linnas oleks rohkem eesti kultuuri ja et Narva oleks rohkem Eestiga seotud. "Vastanud ei olnud selle hüpoteetilise idee vastu ja neist koorus välja, et selle kaudu muutuks linn mitmekesisemaks ja tolerantsemaks," täiendas Tuuder.
Uuringuid napib
Uurija rõhutas, et integratsioon on kahepoolne protsess: "Kui eestivenelane õpib ära keele, teeb ära kodakondsuseksami, on Eesti riigile lojaalne ja peab Eestit oma kodumaaks, ning siis teine pool kehitab lihtsalt õlgu, võib tekkida tunne, miks üldse oli vaja pingutada."
Tuuder märkis, et kuigi Narva inimeste meelsusest kirjutatakse palju ja ajakirjanduse, nii kohaliku kui ka välismaise, huvi on kõrge, siis uuringuid on tehtud väga vähe: "Kuna Narvas on oluliselt rohkem vanemat elanikkonda, siis on võimalik, et noored tunnevad ennast vähemusena ega julge oma seisukohti väga valjult välja ütelda. Ma loodan, et minu magistritöö annab tõuke, et Narva noori ja Narvat tervikuna lähemalt uurida."
Anastassia Tuuder kaitses oma magistritöö "Kohaliku identiteedi, riigirahva identiteedi ning ruumi konstrueerimine Narva noorte eestivenelaste näitel" Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis 23. mail. Töö juhendaja oli professor Raivo Vetik.