Briti ja Hiina teadlased väidavad oma uurimistöö põhjal, et kiskjad said alanud triiase ajastul jõhkramaks, kui nad varem olid olnud, saakloomad aga kiiremaks ja kavalamaks.

Just siis arvatakse linnud ja imetajad võinuvat saada püsisoojaseks, omandades ühtlasi ka kiirema liikumise võime. Selle poolest erinevad need loomarühmad näiteks kõigusoojastest roomajatest, kes võivad küll lühikest aega vilkalt liikuda, kuid peavad siis jälle vahet pidama.

Kuid uuringu autorid kinnitavad, et ka kõigusoojased loomad, sealhulgas veeloomad nagu kalad, vähid, teod ja meritähed omandasid uuel ajastul senisest jultunumaid saagipüügivõtteid.

Näiteks võib fossiilileidude põhjal järeldada, et sellal peaaegu üle kogu maailma levinud pikliku kehaga kalad perekonnast Saurichthys varitsesid madalas mudases vees saaki ja sööstsid parajal hetkel hambulisi lõugu avades selle kallale. Teised kalad arendasid välja võime merikarpide kodasid katki hammustada.

Sellest ajast pärinevad ka vanimad teadaolevad lendkalad, kes hakkasid veest õhku hüppama arvatavasti just vaenlaste eest pääsemiseks.

Michael Benton Bristoli Ülikoolist ja Feixiang Wu Hiina Teaduste Akadeemiast toetavad ajakirjas Frontiers in Earth Science seisukohta, et just pärast permi lõpu suurt väljasuremislainet 252 miljonit aastat tagasi hakkas püsisoojasus ehk kehatemperatuuri sõltumatus keskkonnaoludest lindude ja imetajate seas laialdaselt levima.

Selle poolt räägivad nende sõnul paljud asitõendid, sealhulgas loomaluude rakuline ehitus ja keemiline koostis. Ka kehaehituse muutused, nagu pikkade jäsemete teke, viitavad kiiremale liikumisvõimele, mis püsisoojasusega kaasneb.

Teised teadlased on püsisoojasuse leviku paigutanud juba 300 miljoni aasta taha kivisöe ajastusse, kolmandad aga alles juura ajastusse umbes 170 miljonit aastat tagasi.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.