"Konfliktid on praegusesse õigusruumi sisse programmeeritud. Teine pool on poliitiline. Meil on läbi vaidlemata konflikt solidaarse tervisekindlustuse ja mittesolidaarse käitumise vahel, suitsetajad maksavad vähemalt aktsiisimaksu," märkis konverentsil "Elu COVIDiga" Tartu Ülikooli rakubioloogia professor ja teadusnõukoja juht Toivo Maimets.

Sarnaselt vajab ühiskond laiemat debatti õiguskantsleri nõuniku, endise kõrge terviseametniku Martin Kadai hinnangul. "Täna esitatud eelnõu probleemi ära ei lahenda. Meil puudub nakkushaiguste seaduses tervikkontseptsioon, erijuhtude definitsioonid, printsiibid, kuidas neid erijuhte lahendatakse teostus ja selge lahendusskeem," leidis Kadai. Eeskuju võiks võtta näiteks Soomest, kus on piirangute proportsionaalsuse ja ettevaatuse printsiip seadusesse sisse kirjutatud.

"Peame aru saama, kus on õigustatud teatud põhiõiguste piiramine, et tagada teise õiguse kättesaadavus, tervise kättesaadavus," lisas nõunik. Seejuures rõhutas ta, et igas olukorras tuleb küsida, millist probleemi lahendama hakatakse. Kui sügisel suudetakse nakatumislainega toime tulla tervishoiusüsteemipõhiselt, pole mõtet ka ühiskonda tervikuna piirata.

Endine teadusnõukoja juht ja mikrobioloogia professor Irja Lutsar tõdes, et pikas plaanis pole piirangud lahendus. "Kogu riigina kohutavalt usume, et piirangud on vanajumala asetäitja maa peal ja need lahendavad kõik ära. 2020. aasta kevadel piirangud lahendasidki probleemid ära ja üksikud juhud olid. [...] Kuid peame harjuma, kuidas viirusega koos elada. Peame vaatama, kuidas võimalikult vähe kahju teeme ühiskonnale," sõna Lutsar.

Tulevikku vaadates tuleks Maimetsa sõnul loota parimat, kuid valmistuda juba praegu halvimaks, sh koroonatüveks, mille vastu varasem immuunkaitse ei aita. "Õigusruum tuleb korda saada. Me ei saa istuda ja oodata juunikuus, kui terviseamet ütleb, et juuni lõpus juba hakkame uut lainet saama ja loota, et see laine tuleb leebe. Mõistlikud inimesed täna mõtlevad, mis saab, kui ei tule. Selleks peabki olema meil kellelegi õigus, on see terviseamet, riigikogu või valitsus," sõnas Maimets.

Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma sügisele väga murelikult ei vaadanud. "Väga suure murega ausalt öeldes [sügisele] ei vaata. Omikronilainega tuli meile haigestumise tipphetk siis, kui olukord hakkas Ukrainas eskaleeruma ja Covidi vaates ei olnud mingisugust ohutaju, aga kuidagi saime hakkama," meenutas Härma.

Kui sügisene laine peaks olema omikronilainest karmim ja õigusselgust selleks ajaks pole, siis hakkama saadakse tema hinnangul igal juhul. "See ei ole meie jaoks esimene kord, kui meile öeldakse, et mingeid piiranguid ei saa teha, sest esiteks pole ühiskonnal sellega tahtmist tegeleda, teiseks seadusruum ei luba. Samas lahendusi on leitud. Kõigi huvides oleks loomulikult, kui oleks selgus, mida tegema peab, kui olukord kätte jõuab, aga seni pole ükski olukord lahendamata jäänud, kui NETS-is pole olnud kõik viimase punktini ära defineerinud," sõnas Härma.

Vaata konverentsi salvestist: