Värske teadusuuringu põhjal võime siiski rõõmustada, et nende suurte mereimetajate geneetiline mitmekesisus ei ole aastakümneid kestnud intensiivpüügi järel siiski kahanenud.

Saksa, Rootsi ja Islandi teadlased eesotsas Magnus Wolfiga Frankfurtist Goethe Ülikoolist on põhjalikult läbi uurinud 51 heeringavaalaisendi genoomi. Vaalad olid püütud Islandi vetest kolmel aastal: 1989, 2009 ja 2018.

Geenide põhjal lõid teadlased endale pildi heeringavaalade demograafilisest käekäigust viimase 800 aasta jooksul.

Nad tõdevad, et Põhja-Atlandil on heeringavaalade arvukus eriti 19. ja 20. sajandil kõvasti langenud ja küünib nüüd vaid viiendikuni endisest, kuid loomade geenirikkus ei ole uuringu järgi pikemas plaanis kannatada saanud.

Teadlased ei avastanud märke, et heeringavaalade seas oleks väga palju ette tulnud lähisugulaste vahelist järglaste saamist. Ka ei olnud märgata, et laiemalt oleksid levinud niisugused geenidefektid, mis võiksid populatsiooni pikema aja jooksul kahjustada.

Autorid tõdevad aga ajakirjas Molecular Biology and Evolution, et kuigi minevikus tehtud kahju heeringavaaladele enam tõsist mõju ei avalda, segab tänapäevane inimtegevus nagu laevaliiklus ja meresaaste neil ikkagi päriselt taastuda.

Heeringavaalu elab praegustel andmetel maailmas umbes sada tuhat ja Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punanimistus on liik märgitud ohualtiks.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.