Priit Ennet

Nii nagu inimesed, nõnda ka vaalad. Kui inimese nahk läheb päikesepaistel pruunimaks, siis just nõnda samuti päevituvad ka vaalad. Päikese käes tõmbub nendegi nahatoon tumedamaks.

Rühm teadlasi eesotsas Mark Birch-Machiniga Inglismaalt New-Castle'i ülikoolist uuris Vaikse Ookeani sini- ja heeringavaaladelt ning kašelottidelt võetud nahaproove. Kõige suuremas ulatuses võis nahatooni muutusi märgata sinivaaladel, kes rändasid igal aastal arktilisest vetest troopilistesse ja tagasi. Nende hallikas nahk tumeneb päikese ultraviolettkiirguse ajel ja nahapigemendi melaniini toimel.

Vaalade päevitusel on sama otstarve mis inimeste päevituselgi – kaitsta nahka. Birch-Machin ja ta kolleegid selgitasid välja, et tumenenud nahaga vaaladel vähenes naharakkude mitokondrites DNA-kahjustuste hulk, mida ultraviolettkiirgus põhjustab ja mille eest melaniin kaitseb. Kuid erinevalt sinivaaladest muutus heeringavaalade ja kašelottide nahavärv üsna väikeses ulatuses.

Asi on küllap selles, et uuritud heeringavaalad elavad aasta otsa Mehhiko lähedal California lahes ja nende nahk on ka pidevalt üsna tume ning melaniinirikas. Kašelottidel on aga püsikaitse peal arvatavasti seepärast, et nad ujuvad sageli pikalt merepinnal.

Vaata veel:

Whales tan too, basking in the big blue (New Scientist)