Kosmoseteadlane: venelaste uued satelliidid võivad näha läbi pilvede
Sel nädalal levis meedias uudis, et Venemaa saatis orbiidile uued ja tõenäoliselt sõjalise otstarbega satelliidid. Tallinna Tehnikaülikooli kosmosevaldkonna juht Rauno Gordoni sõnul võimaldavad uued satelliidid venelastel seirata maapinnal toimuvat ka läbi pilvede.
"Reedel läks viimane satelliit üles. Kas ta on töökorras? Tõenäoliselt veel mitte. Seal on seadistamist arvatavasti üksjagu, enne kui ta hakkab kasulikku pilti andma," ütles Gordon saates "Terevisioon".
Ühtekokku saatis Venemaa tänavu orbiidile juba kolm sõjalise otstarbega satelliiti, millest kahe eesmärk peaks olema vaatlusluure. "On ta siis optiline või radarsatelliit, seda täpselt ei tea," märkis Gordon.
Radarsatelliit seirab Maad ja loob sellest kahemõõtmelise pildi, millelt näeb teadlase sõnul üsna hästi metsi, põlde, teid, aga ka liikurvahendeid. "Tema eelis [optilise satelliidi ees] on, et ta näeb läbi pilve," võrdles Gordon.
Varemgi on kuulda olnud Vene võimekamatest luuresatelliitidest, mille lahutusvõime võib Gordoni sõnul olla pool meetrit piksli kohta. "Kui grupis on mitu inimest, siis see saab aru, mitu inimest on, aga nägusid ja väikeseid detaile ei tuvasta," selgitas teadlane.
Venemaa on Gordoni sõnul viimastel aastatel keskendunud sõjalisel otsatarbel pigem side- kui vaatlussatelliitidele. "Neil on väga suur territoorium katta ja globaalsed huvid, et side oleks tagatud. See on suurem ambitsioon olnud," ütles ta. Seepärast ei hinda teadlane venelaste vaatlusvõimalusi ka väga heaks. "Võib-olla kõige suuremad luuresatelliidid on USA-l," võrdles ta.
USA luuresatelliitide lahtusvõime peaks tema sõnul olema kuus sentimeetrit piksli kohta. "Sellest, kui inimesed on tihedalt grupis, see tõesti võib-olla saab aru, mitu neid on, aga nägu ja ka auto numbrimärki see vast ei tuvasta. Samas see eristab, kelle oma auto on, või mis värvi see on."
Samuti on Gordoni sõnul oluine, kui palju luuraja valduses luuresatelliite on. Ukraina-suuruse riigi kõigi rindepiirkondade seireks peaks luuresatelliite olema mitukümmend.
Tänapäevases sõjapidamises ei saa geolokatsioonist üle ega ümber, ent Gordoni sõnul üritavad suuremad riigid teha seda sõltumatult. USA-l on oma GPS- ja Venemaal oma GLONASS-süsteem. "Nende satelliitide eluiga pole väga pikk. Venelased peavad seda kõvasti uuendama ja uusi GLONASS-i satelliite üles saatma, et see hästi töötaks, aga küllap on neil sellga ka natuke raskused," arutles Gordon, viidates lääne sanktsioonide mõjul halvenenud komponentide kättesaadavusele.
Toimetaja: Airika Harrik
Allikas: "Terevisioon". Küsis: Reimo Sildvee.