Hämarikult tulnud signaal oli väga nõrk ja see vajas erilist antenni, ütles Novaatorile Tallinna Tehnikaülikooli kosmosevaldkonna juht Rauno Gordon. Teadlased tegelevadki parasjagu võimsama antennisüsteemi loomisega, et satelliidiga paremini sidet pidada.

Hämarikuga saadi ühendust varuraadio abil. "Pearaadio ei töötanud, aga miks see ei töötanud, seda me uurime. Kas satelliidil kõik ülejäänud asjad töötavad, seda me veel ei tea," ütles Gordon.

Tema sõnul uurib teadlasrühm kõigepealt, kas kõik asjad on töökorras ja seejärel saab hakata tarkvara arendama. "Selleks, et tema lõppeesmärki täita – teha maaseiret satelliidiga, on vaja veel tarkvara üksjagu arendada.

Esimene TTÜ tudengisatelliit Koit lendas orbiidile 2019. aasta juulis, aga sellega teadlased ühendust pole saanud. Gordon lausus, et tõenäoliselt kandsid vilja Hämarikule tehtavad täiendused.

"Koit satelliidi me tegime puht kiirustades ära, aga Hämariku jaoks me jõudsime tarkvara rohkem kirjutada ja testida ka. Võib-olla üks oluline asi on, et varuraadio tarkvara töötas, mida Koit satelliidil ei olnud, riistvara oli olemas, aga tarkvara selle jaoks oli puudulik," selgitas Gordon. Just tänu varuraadiole, said teadlased Hämarikuga ühendust.

Koit ja Hämarik on kuubik-satelliidid, mille suurus on 10x10x10 cm. Mõlemad on ehitatud Maa vaatlemiseks kosmosest. Satelliidid teevad pilte ja videoid, mille abil saab jälgida sündmusi, kaardistada Maad ja jälgida taimkatte elu.

Satelliitidel on kaks kaugseire kaamerat, millest üks teeb värvipildi (RGB) ja teine lähi-infrapunase (NIR) pildi. Nende abil saab näiteks analüüsida metsade ja põldude elujõulisust või merekeskkonna kvaliteeti nii ajas kui ruumis.

Tallinna Tehnikaülikooli satelliidiprogramm sai alguse 2014. aastal. Projekti on panustanud teadus- ja ettevõtluspartnerid nii Eestist kui ka välismaalt. Satelliidiprogrammis on kuue aasta jooksul kaasa löönud üle 150 tudengi.