• Eesti järved on reeglina nii heas seisundis, et ilmaolud mõjutavad neid oluliselt, Harku järve seisund oli ainukesena halb.
• Möödunud aastal uuritud järvedest ei olnud ükski kõige paremas ehk väga heas seisundiklassis.
• Füüsikalis-keemiliste näitajate ja fütoplanktoni järgi seisund halvem kõige madalamates järvedes, mida mõjutasid kõige enam erakordsed ilmaolud.
•  Suurtaimede alusel oli sügavates järvedes seisund parem, kehvemas seisus olid madalad järved.
• Suurselgrootute loomade alusel olid üle poolte ehk 52 protsenti järvedest kesises või halvas seisundis.
• Kokkuvõtlikult oli väga heas või heas seisundis kalastiku alusel uuritud järvedest 53 protsenti.
• Zooplanktonis domineerimisid keriloomad, mistõttu oli suur osa ehk 85 protsenti uuritud järvedest kesises seisundiklassis.

Järvede olukorra jälgimine ja ökoloogilise seisundi hindamine on oluline mitmel põhjusel. Puhta vee vajadus maailmas on väga suur ja paljudes riikides on selle kättesaadavus juba praegu suur probleem. Loodusväärtuste säilitamise eesmärgile ei saa olla alternatiivi, kirjutavad Maaülikooli teadlased* eesotsas Kairi Mailehega.

Eesti riiklikus väikejärvede hüdrobioloogilises seires ja uuringutes on igal aastal umbes 22–27 väikejärve. Neist enamik on rahvale tuntumad järved, näiteks Rõuge Suurjärv, Pühajärv jne. Kuna uurima peab siiski kõikide järvetüüpide esindajaid, siis valikus on ka mõned järved, mis on vähem tuntud, näiteks 2021. aastal Hindaste järv ja Veskijärv.

Ainult seiretöödega meie järvede olukorrast usaldusväärset ülevaadet kahjuks ei saa. Selle olemasolu on aga väga vajalik, sest inimmõju ja kliimamuutused võivad vee-ökosüsteemide olukorda kiiresti ning oluliselt muuta.

Möödunud aastal uurisime 27 Eesti väikejärve. Mõnesid seiratakse igal aastal, teisi ühe korra kolme aasta kestel, kolmandaid veel harvem. Nii kevadel, suvel kui ka sügisel uurisime vee abiootilisi omadusi ja taimset hõljumit (fütoplanktonit). Loomset hõljumit (zooplanktonit), kalastikku ja hüdromorfoloogilis olukorda vaatasime suvel ja sügisel ning kevadel või sügisel kaldaäärses madalas vees elavaid suurselgrootuid. Suurtaimi ja pealiskasvu (fütobentost) uurisime üksnes suvel.

Analüüsitud andmete põhjal oli meil võimalik öelda, millised on järvede talitluse eripärad, ökoloogine seisund ja kuidas need aja jooksul muutunud on.

Väikejärvede seire raames 2021. a. uuritud järvede ökoloogilise seisundi hinnangud. Seisundi hinnangud on tähistatud värvidega: roheline – hea, kollane – kesine, oranž – halb. P – püsivaatlusjärv, 1x3 – uuritakse iga kolme aasta järel, K – kompleksuuring.

Mitmekülgsed uuringud

Järvede talitlusest ülevaate saamiseks on vajalik nende igakülgne uurimine. Teisisõnu on vaja selgitada välja vee omadused, kuid olulisemaks peetakse elustikurühmade jälgimist. Iga elustikurühm on nn kvaliteedielement. Samamoodi on hinnangu andmisel üks toetav element vee füüsikalis-keemilised omadused.

Bioloogiliste kvaliteedielementide hulka kuuluvad fütoplankton, zooplankton, veetaimed ja fütobentos, suurselgrootud ning kalad. Füüsikalis-keemiliste omaduste kui ökoloogilise kvaliteedi elemendi näitajad on näiteks vee läbipaistvus, üldfosfori ja -lämmastiku sisaldus, vesinikeksponent (pH) ning kihistunud järvedes hüppekihi (metalimnioni) ulatus.

Hindasime ka hüdromorfoloogilisi tingimusi, nagu veerežiimi, kalda-ala ja litoraali looduslikkust ning inimmõju suurust. Täiendavalt võtsime appi erialalistel teadmistel põhinevat ekspertarvamuse.

Füüsikalised-keemilised näitajad ja fütoplankton

Abiootiliste näitajate ja fütoplanktoni alusel oli väga heas ja heas seisundis 67 protsenti uuritud järvedest. Ülejäänud olid kesises ja sellest halvemas seisundis. Üldistatult võib öelda, et 2021. aastal oli abiootiliste näitajate ja fütoplanktoni järgi seisund halvem kõige madalamates järvedes, mis olid enam mõjutatud erakordsetest ilmaoludest.

Madalates järvedes on suurtaimede osatähtsus primaarproduktsioonis suur ja fütoplanktoni osa väike. Toiteainete jaotust veesambas mõjutas kuumalaine. Vesi kihistus kiiresti ja kasvuperioodi alguses intensiivselt arenenud mikrovetikate mass vajus põhja. Kihistus takistas vabanenud toiteainete liikumist paremini valgustatud pinnakihti. See tingis fütoplanktoni tagasihoidliku, suurte kõikumisteta arengu ja sellest ka parema seisundi. Sellele vaatamata oli mitmete järvede fütoplanktoni hinnang kesine ning Harku järves halb.

Keeri järv eristus sel aastal teistest suure fütoplanktoni biomassiga. Järv on ligikaudu poole sajandi jooksul väga oluliselt muutunud. Nii madalas järves peaksid olema peamised esmastootjad suurtaimed, kuid siin jätkub toiteainete varusid palju ka fütoplanktonile.

Mitmes teises madalas järves, näiteks Veisjärv, Ülemiste, Kaiu, Kaiavere, Jõemõisa, domineerisid sellel aastal niitjad sinivetikad nii intensiivselt, et nende seisund oli kesine. Näiteks Uljastes nihkus fütoplanktoni areng samal ajal hilisemale ajale, mis on üks eriliste ilmaolude tagajärgi ja viitab ka kliimamuutustele.

Suurtaimed

Suurtaimede alusel oli 2021. aastal uuritud järvedest 58 protsenti väga heas või heas, ülejäänud kesises seisundis. Suurtaimede alusel oli sügavates järvedes seisund parem, kehvemas seisus madalad järved nagu Endla, Harku, Hindaste, Keeri, Maardu, Veskijärv, Jõemõisa ja Kaiavere.

Suurselgrootud

Suurselgrootute loomade alusel olid üle poolte ehk 52 protsenti järvedest kesises või halvas seisundis. Viimaste hulka kuuluvad kõik uuritud Tallinna ümbruse järved (Harku, Raku, Ülemiste ja Maardu). Suurselgrootutest domineerisid surusääsklaste vastsed, mis võib viidata tugevale inimmõjule või looduslikule stressile, näiteks veetaseme kõikumisele, ekstreemsetele ilmaoludele või kalade toitumissurvele. 

Eesti väikejärvedes hinnatakse ametlikult vastava keskkonnaministri määruse järgi kalade põhjal ainult osade järvetüüpide seisundit. Neis kasutatakse ainult ühte näitajat.

Tegelikult uuritakse väikejärvede seire raames palju rohkem näitajaid. Aastal 2021 toimusid katsepüügid peamiselt ajal, kui vee temperatuur oli keskmisest tunduvalt kõrgem või püüti kalu vahetult pärast kuumalainet. Seiratud 19 järvest püüti kokku 15 kalaliiki ning üks särje ja latika hübriid Hindaste järvest.

Kui varem on mitmes proovipüügis olnud tavaline hink, siis eelmisel aastal me teda ei kohanud. Ainsa kaitsealuse liigina esines Keeri järves tõugjas. Suure kasvuga röövkalaliikidest – kas siis haug, koha või tõugjas – esines neist vähemalt üks enam kui poolte uuritud järvede saagis.

Samas leidus hapnikuvaegust taluvat kokre vaid kolmes ja võõrliigist hõbekokre ainult Harku järve saagis. Koger, hõbekoger ja linask on olnud vähearvukad kesises ökoloogilises seisundis olevates järvedes. Samas näitab nende olemasolu tavaliselt järve vähest veevahetust.

Liik, mille arvukus kalastiku seisundi kahanedes märkimisväärselt tõuseb, on mudamaim, kes domineeris 2021. aastal uuritud järvedes Harkus ja Veisjärves. Särg ja/või viidikas olid arvukuselt dominantliigid enamikus 2021. aastal kalastiku osas uuritud järvedest. Vähetoiteliste järvede kalastikus domineerivad siiglased ja lõhelised. Keskmise toitelisusega  järvedes valitsevad ahvenlased ning toitelisuse tõustes domineerivad karpkalalased.

Siiglastest tabati rääbist Raku karjäärist ja Ülemiste järvest. Kiisk, latikas ja koha, kelle koosesinemine viitab sageli vee kõrgenenud üldfosfori tasemele, esinesid koos viies järves – Jõemõisas, Kaiaveres, Kaius, Keeris ja Ülemistes. Neist kõik peale Ülemiste järve said kalade näitajate alusel kesise seisundihinnangu.

Kaiavere oli ainuke järv, mille seisund kalastiku alusel oli varasemast oluliselt halvem. Kalastiku indeksite keskmise väärtuse järgi olid 2021. aasta katsepüükide alusel heas seisundis madalatest järvedest Klooga, Paunküla, Ülemiste, Maardu ja Hindaste ja sügavatest järvedest Nõuni. Pehme veega tumedaveelistest järvedest oli hea seisundis Loosalu ja Veskijärv ning ainuke pehme veega heledaveeline järv Tänavjärv.

Kokkuvõtlikult oli väga heas või heas seisundis kalastiku alusel uuritud järvedest 53 protsenti, kesises 42 protsenti. Nohipalu Mustjärve ei olnud endiselt võimalik kalastiku alusel hinnata.

Vegetatsiooniperiood soosis möödunud aastal zooplanktonis keriloomade domineerimist, mistõttu oli suur osa ehk 85 protsenti uuritud järvedest kesises seisundiklassis. Mida madalam järv, seda rohkem on see mõjutatud erinevate survetegurite poolt, näiteks ilmastiku, vee kvaliteedi, toiteainete sisalduse, fütoplanktoni ja kalastiku koosseisu poolt.

Täpsema hinnangu suunas

Hiljuti kehtima hakanud keskkonnaministri määruses on kasutatud ökoloogiliste kvaliteedielementide arv väike. Samuti ei kasutata kõiki elemente kõikides järvetüüpides.

Arvestades seisuveekogude ökosüsteemide keerukust, oleks otstarbekas kasutada võimalikult palju elemente ja näitajaid. Mida komplekssemalt veekogu hinnata, seda parema ettekujutuse talitlusest ja ökoloogilisest seisundist saame. Ainult määruses olevaid näitajaid ja kvaliteedielemente kasutades ei saa tegelikkusele hästi vastavat hinnangut.

Järvede ökoloogilise seisundi koondhinnang, milles arvestati ka ekspertarvamust näitas, et 2021. aastal uuritud järvedest ei olnud ükski kõige paremas ehk väga heas seisundiklassis, heas seisundiklassis oli 48 protsenti järvedest ja sama palju kesises.

Harku järve seisund oli ainukesena halb. Harku järves on väga suur ökosüsteemiteenuste potentsiaal, kuid selle realiseerumine nõuab nüüd juba olulisi ökoloogilisi tervendamismeetmeid. Mida kaugemale seda lükata, seda kulukamaks tööd kujunevad.

Kesises seisus Maardu, Raku, Ülemiste on asulate suure mõju all. Neist Ülemiste puhul on kindlasti tarvis tervendamismeetmeid. Maardu võib veetaseme võimalikult kõrgel tasemel säilitamise ja loodusliku juurdevoolu tagamisel ajapikku seisundit parandada. Raku on sisuliselt alles kujunemas looduslikuks ja ökoseisundi fluktuatsioonid on mõistetavad.

Ähijärv on olnud mitmel eelneval aastal kesises seisus, kuid hea oli märgata, et sellel aastal oli taas seisund hea. Seda järve mõjutab tugevalt madal veeseis. Tänavjärv on väga tundliku ökosüsteemiga ja seisund väljendab ilmselt külastuskoormuse, maastikutööde ja metsapõlengu mõjusid, kuid õnneks sellel aastal oli olukord parem.

Järve ökoseisundi hinnang peab sõltuma eeskätt surveteguritest, mitte looduslikest mõjuritest. Seda nõuet ei ole võimalik kahjuks alati täita, eriti heas seisundis veekogude puhul. Mida paremas seisundis järv, seda rohkem sõltub ta seisundi hinnang ilmast. Mida kehvemas seisundis järv, seda suurem osakaal on surveteguritel. Eesti järved on reeglina nii heas seisundis, et ilmaolud mõjutavad neid oluliselt.  Möödunud aastal oli ilm tavalisest soojem, päikesepaistelisi päevi rohkem ja sademeid vähem. 

Praeguse seirekorralduse alusel saab selgitada järvede seisundit, selle suundumusi ning halvenemise oletatavaid põhjusi. Viimastest moodustavad suure osa looduslikud fluktuatsioonid ja kaudsed inimmõjud. Mitmes järves on tegu otseste inimmõjudega. Meetmekavades ettenähtud tervendamismeetodite rakendamiseks on otstarbekas seiretüüpide (operatiivseire, ülevaateseire, uurimuslik seire) töid koordineerida või tehagi neid koos.

Kriitilisematel juhtudel tuleks teha igakülgne uurimuslik seire, millele on eelnenud ülevaateseire. Pikaaegselt kesises ja kehvemas seisundis olevate järvede seire peaks minema uurimuslikku seiresse ja selle lähteülesande koostamisele peaks kaasama limnolooge ning veeinsenere. 2021. aasta väikejärvede seire alusel soovitame lisada uurimuslikku seiresse Harku järve, mis vajab kindlasti tervendamist.

Üle 50-hektarilise suurusega Eesti järved on riiklikus seires olnud pikema aja jooksul. Seireprogrammi tuleks sobitada ka teisi järvi. See aitaks täiustada olemasolevat klassifikatsiooni ehk ökoloogilise seisundi hindamise metoodikat ning saaksime parema ülevaate Eesti väikejärvede olukorrast.

Kuna enamiku kihistunud järvede pindala on alla 50 hektari, siis saab ametlikus korras seirata ainult selliseid kihistunud järvi, mis võeti programmi enne 2009. aasta määruse jõustumist. Samas on sellised järved Eestis väga levinud.

Kihistumine on järvede väga oluline omadus ja kehtiv järvede tüpoloogia ja seisundi hindamise süsteem tugineb suuresti just väiksematele järvedele kui 50 hektarit. Selle süsteemi järgi hinnatakse aga peamiselt madalaid järvi, sest enam kui 50-hektarilise pindalaga järved on reeglina kihistumata.

Kuigi puhta vee vajadus on kogu maailmas, tuli uuringust kahjuks välja, et paljude seiratud Eesti väikejärvede ökoloogiline seisund oli mõõdunud aastal kesine. Harkus oli see isegi halb, misläbi on selle tervendamise vajadus suur. Kindlasti peame meeles pidama, et veekogudes, kus seisund on hea, tuleb seda säilitada.

Ülevaate saamine veekogude seisundist on väga vajalik, sest inimmõju ja kliimamuutused võivad vee-ökosüsteemide olukorda kiiresti ja oluliselt muuta.

* - Seirega tegelesid Kairi Maileht, Ingmar Ott, Henn Timm, Aimar Rakko, Maili Lehtpuu, Ronald Laarmaa, Katrin Ott, Anu Palm, Teet Krause ja Peeter Pall, kes on ühtlasi artikli autorid.