Nüüd selgub teadusuuringust, et vähemalt ühte liiki ämblikud on natuke veel kummalisemad: nemad nimelt võtavad kuulmisel abiks ka enda kootud võrgu.

Jian Zhou Ameerika Ühendriikidest Binghamptoni Ülikoolist ja ta kolleegid uurisid ämblikke võrkurlaste sugukonna liigist Larinioides sclopetarius.

Teadlased tõid mõned ämblikud laborisse ja andsid nende käsutusse mõned kastid, mille sisse nad said võrke punuda. Katse näitas, et kui ämblike jalad puutusid võrguga kokku, siis reageerisid nad helidele, mis panid võrgu kergelt võnkuma.

Ämblikud reageerisid eri moodi sõltuvalt sellest, kas neile esitatud heli meenutas midagi, mida võivad tekitada nende looduslikud vaenlased või hoopis saakloomad.

Varasemad katsed on osutanud, et ämblikud kuulevad ainult suhteliselt lähedal kõlavaid suhteliselt valjusid helisid. Nüüd nähtus, et võrgu abiga kuulsid nad ka tasasemaid helisid ka kümmekonna meetri kauguselt.

Zhou ja kaasautorid kirjutavad võrguvaramusse bioRxiv riputatud artiklis, et ämblikuvõrk võib ämblikele olla justkui suure trummikile eest, mis mitmekordistab nende jalakarvade loomupärast helitundlikkust. Enamgi veel, suure kettakujulise võrgu akustiline tundlikkus on teadlaste sõnul suurem kui ühelgi trummikilel.

Autorid juhivad tähelepanu ka asjaolule, et kuigi kuulmisorganeid on loomariigis väga mitmesuguseid, ei ole varem olnud teada ühtegi juhtumit, kus keegi peale inimese võtaks helidemaailma paremaks tajumiseks appi omaenda valmistatud kehavälise atribuudi.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.