Ämblikud on arvatust tugevamad jõutõstjad

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Huntämbliklane. Autor/allikas: Ziva & Amir/Creative Commons

Siidvõrgud on ämblike jaoks oluline toidujahi pidamise vahend. Värske uuring näitas, et ühe teatud tehnika abil suudab üks kerakämblikastest võrku sikutada endast kuni 50 korda raskemaid saakloomi.

Theridiidae perekonda kuuluvad ämblikud on saagipüüdmisel meisterlikud siidvõrgu kasutajad, sõnas uuringu üks autoritest, Itaalias Trento Ülikoolis bioloogilisi materjale õppiv Gabriele Greco. Ämblikele tagab edu välkkiire tegutsemine ning osav mürgi ja siidniitide kasutamine. Uurijaid paelus ämblike oskus vinnata maast lahti ja endale söögiks serveerida neist endist märgatavalt suuremaid saakloomi, nagu näiteks madusid ja hiiri.

Ämblike tõstemanöövrite lähemaks uurimiseks seati üles musta värvi seintega kast, mis võimaldas valgeid siidniite paremini näha. Vaatluse alla võetud ämblikud punuvad looduses võrgupuntra, millest nad ühe niidi välja tõmbavad ja vastu maad kinnitavad. Kui väiksem saakloom, näiteks sipelgas, vastu seda niiti komistab, siis tuleb see maa küljest lahti ja tõmbab saaklooma abitult võrku.

Eksperiment testis ämblike kasutuses olevate siidvõrkude töövõimet suurte prussakate abil. Katse näitas, et üksainus siidniit ei suutnud sellesse takerdunud prussakat õhku tõsta. Selles olukorras lisasid ämblikud hiidsaagi külge täiendavaid niite, mille koosmõjul viimane järk-järgult üles tõmmati. 

Ämblike 400 miljonit aastat kulgenud evolutsiooni käigus kujunenud võime toota ja kasutada siidi vaimustab uurijaid. Ameerikas Auburni Ülikoolis töötav keemiainsener Symone Alexander tõstis esile, millistel erinevatel viisidel on ämblikud õppinud inimeste jaoks Halloweeni dekoratsioonide juurde kuuluvat siidvõrku kasutama. Siidist valmivad näiteks lõksud ja lassod, aga ka välkkiired katapuldid

Ühes võrgus kasutab ämblik eri tüüpi niite, mis teenivad erinevaid eesmärke, ämblikud on tõepoolest geniaalsed, täiendas Alexander.

Uuring ilmus ajakirjas Journal of the Royal Society Interface.

Toimetaja: Juhan Hellerma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: