17 000 elanikuga Kalundborgi linn ja selle ümbrus on väljaspool pealinn Kopenhaagenit üks suurema tööstusettevõtete kontsentratsiooniga piirkondadest Taanis. Kokku tegutseb siin üheksa rahvusvahelise haardega suurettevõtet, nende seas küprokplaatide tootja Saint-Gobain Gyproc, energeetikahiid Orsted, farmaatsiakontsern Novo Nordisk ja ka Taani suurim naftarafineerimistehas.

Samal ajal on tegu ka maailma esimese ja seni edukaima tööstussümbioosiga, kus ühe ettevõtte jäägid on teisele tooraineks. "Osoon" käis koha peal uurimas, kuidas tihti hoomamatuks jääv ringmajandus siin juba aastakümneid käinud on.

Igal aastal hoiavad partnerid sümbioosis kokku 24 miljonit eurot rahas ja 14 miljonit eurot muudes kuludes, paiskavad õhku 635 000 tonni vähem süsihappegaasi ja raiskavad 3,6 miljonit kuupmeetrit vähem vett. Nad hoiavad kokku 100 gigavatt-tundi energiat ja 87 000 tonni muid materjale.

Ringmajanduse lugu Kalundborgis sai alguse 1972. aastal. Kohalik naftarafineerimistehas (tollal Statoili, vahepeal ka Esso kontserni osana) vajas oma tööks rohkelt magevett, mida oli seni suurte torude abil kohale veetud lähedal asuvast Tisso järvest. Sümbioosi alguseks loetaksegi seda, kui Statoil sõlmis kohaliku Gyproci tehasega lepingu, mille kohaselt varustas Statoil kipsitehast oma jääkgaasiga. Aasta hiljem liitus Statoili veetorudega ka kohalik bioetanooli tehas. Kokku osales aineringes kolm firmat.

Praeguseks toimib Kalundborgi tööstussümbioosis üheksa firmat, keda ühendab kokku üle viiekümne ainevoo. Kogu asja valitseb põhimõte, et ühtede jääkaine. Näiteks suunatakse suurte biotehnoloogiaettevõtete Novozymes ja Novo Nordiski tootmisprotsessides üle jääv biomass biogaasitehasesse, mis omakorda pakub kohalikele ettevõtetele kütust. Gaasi rafineerimise jäägiks on aga väävel, mis kasutatakse ühe algkomponendina väetisetehases.  

"See on korraga nii kasumlik kui ka keskkonnasääst. Enamus voogudest, mille pealt me raha teenime, oleksid ju muidu lihtsalt kaod. Praegu aga saame need kasvõi väikese raha eest maha müüdud, mis tähendab kohe ka firmale kasumit. Nii leiab paljudest jääkainetest kasu," selgitas rafineerimistehase keskkonnavaldkonna juht Morten Thomsen sümbioosi ärilist külge.

Thomsen ise istub kogu sümbioosi haldavas nõukogus, mille ülesanne ongi Kalundborgi tööstusettevõtetele uute sümbioosivõimaluste otsimine.

"Tutvume linna tulevate uute firmadega ja uurime, kuidas nemad meie sümbioosi sobituksid. Kas kellelgi meie firmadest jääb üle midagi, mida neil vaja oleks või tekib neil tootmisjääke, mida meie saaksime ära kasutada. Praegu on meie eesmärgiks, et vahemikus 2017-2025 peaks lisanduma kümme uut sümbioosi ja praegu oleme sellega juba poole peal," ütles Thomsen.

Sümbioosi üheks olulisemaks tuiksooneks võib aga pidada Kalundborgi linna veetöötlusjaama, sest vett on vaja pea kõikidel ümbritsevatel ettevõtetel ja seda on võimalik korduvalt kasutada. Jaama jõudvast veest 40 protsenti tuleb linna elanikelt ja ülejäänud 60 protsenti tööstustest. Ka siin on sümbioosi arendajad leidnud võimaluse jääke ära kasutada. Täpsemini – jääksoojust.

"See (tööstusvesi – toim) on meile väga kasulik, kuna ta on soe, umbes 25 kraadi. Tähendab, vesi sisaldab palju energiat," demonstreeris veepuhastusjaama selle projektijuht Lars Sørensen. Ühelt poolt on see hea, kuna soojas on bioloogilised protsessid kiiremad ja nii saame vett kiiremini puhastada. Vee puhastamisel tekkiv sete sisaldab palju fosforit ja lämmastikku ning seda tarnitakse väetisena ümberkaudsetele põllumeestele. Veejääkide kasutamise lähemaks uurimiseks on käimas ka koostöö teadlastega.

Samas on aga ka vee enda soojus ära kasutatav. Nimelt on veepuhastusjaamas üles seatud soojuspump, mis suudab aastaga eraldada jäätveest ligi 80 000 megavatti energiat, mis suunatakse kõik kohalikku küttesüsteemi.

"Alustasime projektiga 2013. aastal ja loomulikult tegime ärilised kaalutlused ära. Kogu süsteem teenis end tasa kolme aastaga. Tõtt-öelda on see olnud väga suur ja väga hea äri," ütles Sorensen. Samas tunnistas ta, et eduka ringmajanduse mudeli loomiseks ei pea äriline külg olema ka suurepärane – piisab ka sellest, kui kulud saavad kaetud.

"Keskmises ja pikas ajaskaalas tekitab see siiski väärtust nii innovatsiooni, tootmisega seotud inimeste hariduse, äri maine, uute toodete või ka uute tootmisviiside mõttes. Selles mõttes on aina aktsepteeritum, et tegu ei pea olema rahaliselt suurepärase äriga. Kõigele lisaks – kui jäätmetest saab ressurss, siis tekib tekib kohalikul tasemel ka suurem vastupidavus ja te ei sõltu nii palju kaugelt tulevatest ressurssidest," ütles Sorensen.

 Ajakirjaniku reisi toetas Euroopa Parlament.