"Osoon": looduse linna toomine aitab ka äärmuslike ilmaolude vastu
Kliimamuutustest võimendatud äärmuslike ilmaoludega pihta saanud Euroopa linnad töötavad aktiivselt tulevaste tulvade ja kuumalainete kahjude vähendamise nimel.
"2011. aastal sadas Kopenhaagenis kahe tunniga maha kuu aja kogus sademeid. Hiljem kategoriseeriti see kord 1000 aasta jooksul esinevaks sündmuseks. Sademeid oli üle 120 millimeetri ja kahjud ületasid miljardi euro piiri. See avas kopenhaagenlaste silmad tõsiasjale, et me peame midagi ette võtma," ütles intervjuus "Osoonile" Taani pealinna kliimamuutustega kohanemise ekspert Jan Rasmussen.
Ennustavad kliimamudelid Kopenhaagenile, et lähema 100 aasta jooksul kasvab tavapäraste sademete hulk linnas 30 protsenti, tugevamate sadude esinemise sagedus ja ulatus aga koguni 40 protsenti.

Kuigi tugevamaid vihmasid ja kuuma- või külmalaineid esineb aeg-ajalt ikka, on teadlased juba praegu näidanud paljude viimase aja ekstreemsete ilmasündmuste kohta, et ilma inimmõjuta oleksid need olnud märksa leebemad. Näiteks 2021. aasta suvel Lääne- ja Kesk-Euroopat tabanud suured üleujutused, mille tekitatud kahju ulatus miljarditesse. Kliimamuutuste rolli ekstreemsetes ilmaoludes hindava teadlaste ühenduse World Weather Attribution arvutuste kohaselt oleksid tulvad ilma kliimasoojenemiseta olnud lühemad ja ka nende esinemise tõenäosus oleks olnud väiksem.
Selleks, et tulevaste üleujutuste mõju vähendada, on Kopenhaagen töötanud välja terve hulga meetmeid, mille keskmes on kliimakvartalid ja -pargid. Kogu lähenemise põhiline idee on, et suuremate sademete korral ei suuda kanalisatsioonisüsteem vett minema juhtida. Selleks on ehitatud linna mitmeid sadevee reservuaare, mis toimivad n-ö puhkeajal avaliku ruumi osana.
"Oma kliimamuutustega kohanemise tegevuskava raames kaardistasime hulga ohtusid ja pidime ühel hetkel endalt küsima, et mis nüüd? Kas hakkame ehitama suuremaid kanalisatsioonitorusid ja suuremaid veehoidlaid, mis saaksid nii suure vee kogusega hakkama? Või äkki saaksime ka muud moodi ja odavamalt? Äkki saaksime vee liikumist kontrollida hoopis maapinnal ja teha seda ka säästlikumalt?," kirjeldas Rasmussen aastate taguseid arutelusid.
Tulemuseks on tervet linna hõlmav kliimakvartalite võrgustik, mille üks näide ongi ajalooline Enghave park, mis tavaoludes näeb välja nagu tavaline purskkaevude, jalgradade, hokiväljaku ja rulasõidu alaga linnapark.
Juhul, kui linna peaks tabama tavatult suured sademed, muutub Enghave park aga suureks veehoidlaks. Suurem osa piirkonna veest liigub seda ümbritseva maastiku reljeefi tõttu parki, mille ala hõlmab endas hulka üksteisest eraldatavaid reservuaare. Pargi üleujutamine toimub kolme etapina ning kui kõik neist korraga käivituma peaksid, täituksid pargi kinnised alade tuhandete kuupmeetrite veega.
Rohelised pargid ja üldine rohestamine ongi üks kliimamuutustega kohanemise kesksetest käsitustest. Kopenhaagenis on selle saavutamiseks linnaruumi mõnel pool märkimisväärselt ümber kujundatud. Näiteks oli Sant Kjeldi plats veel mõned aastad tagasi tavaline halli asfaldi väli, mis suuremate vihmadega alati üle ujutas. Praegu aga võib külastaja leida sealt eest täiesti tõetruu märgala, mida läbivad jalgrajad on osa linna kõnniteede võrgustikust.

"Enne meid oli siin ainult hall taristu: teed, autod, parklad ja suur ringtee. Polnud ruumi ei puudele, vihmaveele ega ka sotsiaalsele läbikäimisele. Seetõttu tekitasimegi siia palju rohelist ruumi ja lõime tingimused, et vihmaveel oleks võimalus maa sisse imbuda. Kui nüüd vihma sajab, siis ei ujuta see hooneid üle ja saame seda hiljem taimede kastmiseks kasutada. Ja lisaks hoolitsesime selle eest, et need alad oleksid ka osa linna sotsiaalsest elust, kuna linnaruumi kujundamisel on väga oluline, et inimesed saaksid selles ruumis kohtuda ja koos elada, mitte lihtsalt koos eksisteerida," ütles San Kjeldi platsi kujundanud arhitektuuribüroo SLA kommunikatsioonijuht Kristjan Holm Pedersen.
Maastikuarhitektide ja botaanikute koostöös valminud märgala taimekooslus on unikaalne, kuna koosneb küll kohalikest liikidest, kuid kõik need on valitud nende vastupidavuse järgi nii, et need peaksid vastu nii kuumalainetele kui ka üleujutustele. Tulemus on tavapärase pargiga võrreldes palju metsikum ja vajab ka vähem hooldamist – muru siin niitma ei pea.
Pederseni sõnul on avalikkuse kujutlus linnaruumist aja jooksul oluliselt muutunud – kui veel 100 aastat tagasi mõeldi linnakeskkonnas vaid hoonetest, teedest ja hallist taristust, siis praegu mõeldakse pigem elukeskkonnast, kuhu peavad mahtuma nii inimesed, taimed, loomad ja palju muudki.
Üheks suureks edulooks peab Pedersen vestlusi, kus vastaspool ütleb, et ei pea õigeks, et sellised loodusalad linnakeskkonda jõudnud on, kuid tunnistab samas, et tahes tahtmata meeldivad need neile siiski.
Rohelusega põudade vastu
Laias laastus võib ekstreemsed ilmaolud jagada üleujutusteks ja kuumalaineteks. Saksamaal suri nende üleujutuste käigus 184 inimest ning hinnanguliselt olid ületasid Euroopat tabanud kahjud 2,5 miljardi euro piiri. 2003. aasta üleeuroopalises kuumalaines suri aga 70 000 inimest, kusjuures ka selle puhul on tagantjärgi näidatud inimtekkeliste kliimamuutuste võimendavat mõju.
Samamoodi nagu Kopenhaagen, on ka Saksamaa Nordrhein-Westfaleni liidumaa pealinn Düsseldorff viimastel aastatel, eriti 2021. aasta suurte tulvade jooksul kannatada saanud. Samas näitavad prognoosid, et Düsseldorfi peamine oht poile mitte üleujutused, vaid hoopis kuumalained – kogu linn on Saksamaa keskmisest 1,7 kraadi soojem ja viimased aastad on üksteise järel muudkui erinevaid kuumarekordeid murdnud.
Näiteks läks aasta 2018 ajalukku kõige kauem kestnud kuumalainetega. 2019 mõõdeti linnas ajaloo kõige kõrgem temperatuur. 2020 oli aga kõige soojem aasta keskmine temperatuur linna ajaloos.

"Kui vaadata aastakeskmise temperatuuri muutusi alates 1881. aastast, mil neid mõõtmisi tegema hakati, siis on just viimase 30 aasta puhul näha järsku tõusu ja see teeb meid väga murelikuks," ütles Düsseldorfi kliimamuutustega kohanemise ekspert Elke Cardeneo.
Kuidas aga kaitsta elanikke kuumalainete eest? Ka siin on oluline osa vastusest seotud just nimelt rohealade loomisega. Puud pakuvad varju ja seeläbi ära ka kuumasaarte tekkimist. Viimast on näha ka Düsseldorfi kuumakaardilt – päevasel ajal on kuumemad alad kõik peamiselt musta asfaldiga kaetud tänavad, samas kui päriselus roheliste taimedega piirkonnad on kaardil kujutatud jahedamat temperatuuri tähistava sinise tooniga. Sama on täheldanud ka SLA büroo – rohealadel võivad temperatuurid olla üle kümne kraadi madalamad.

Nii nagu Kopenhaagenis, on ka Düsseldorfis otsitud võimalusi tuua linnaruumi rohkem asfaldivaba pinda. Kui näiteks kunagi kulgesid trammiteed mööda kõvakattega pinda, siis nüüd on relsside vahel vaid muru. See aitab samuti hoida ära liigset kuumenemist, üleujutuste korral aga võimaldab veel maapinda imbuda.
Seetõttu ongi Düsseldorf võtnud ette ambitsioonika linna rohestamise plaani, mille käigus sihitakse katta suurem osa linna katustest roheliste taimedega. Kui vaadata linnavalitsuse loodud roheliste katuste veebirakendust, võib näha, et rohekatusteks sobiks suurem osa linna majadest.
Juba praegu hoolitsetakse ka olemasolevate puude eest, kattes nende tüved nn päikesekreemi, ehk siis valge värviga. See aitab ära hoida puude ülekuumenemist ja liigset aurumist.
Iga linn peab leidma kliimamuutustega kohanemiseks omad lahendused, kuid teiste linnade kogemustest on siiski palju õppida, tõdes Elke Cardeneo.
"Näiteks võib Lõuna-Euroopa linnadel olla palju enam kogemusi põuaga ja meie saame neilt õppida. Samas oleme meie Saksamaal analüütikas tugevad ja saaksime seda teistele õpetada. Arvan, et kliimamuutustega kohanemisega hakkama saamiseks peame väga tihedalt koos töötama," ütles Cardeneo.
Ajakirjanike reisi Saksamaale ja Taani toetas Euroopa Parlament.
Toimetaja: Kaur Maran