Saksa ja Ameerika teadlased uurisid mutatsioonide teket harilikul müürloogal, väikesel rohttaimel, mis oma suhteliselt väikese genoomiga on üks geneetikute lemmiktaimi.

Grey Monroe Davise California Ülikoolist ja Detlef Weigel Max Plancki Bioloogiainstituudist järjeldasid kolme aasta jooksul sadade laboris kasvatatud müürlookade genoome ja leidsid neis kokku enam kui miljoni mutatsiooni.

Nad panid tähele, et mutatsioonid ei jaotunudki geenide vahel ühtlaselt, nagu seni on eeldatud. Mõnes genoomi piirkonnas tuli mutatsioone ette palju harvemini kui teistes piirkondades.

Lähemalt vaadates selgus, et just neis piirkondades asuvad mõnedki üliolulised geenid, näiteks sellised, mis reguleerivad väga põhilisi eluavaldusi nagu rakkude kasvu ja teiste geenide avaldumist.

Paistab, et loodus on leidnud võimaluse just neid genoomipiirkondi eriti tugevalt kaitsta, sest kui seal juhtub tekkima kahjulik mutatsioon, siis on see suure tõenäosusega väga kahjulik.

Kui see nii on, siis aitab uus teadmine evolutsiooni aluseid veelgi paremini mõista. Küllap saab seda kasutada ka praktikas, näiteks sordiaretuses või geenipõhiste haiguste ravis.

Oma avastusest kirjutavad Monroe, Weigel ja kaasautorid ajakirjas Nature.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.