Nüüd on Hiina ja muude maade teadlased uurinud põhjalikult litšipuu geenijärjestust ja saanud muu hulgas teada uut ja põnevat selle iidse aiakultuuri päritoluloo kohta.

Teadlased võtsid standardiks ette levinud litšisordi Feizixiao genoomi ja kõrvutasid seda teiste sortide ja metsikute variantidega.

Selgus, et litšipuud on kodustatud mitu korda. Looduslikult on ta pärit Edela-Hiinast Yunnani provintsist, levinud sealt itta ja lõunasse, sealhulgas Hainani saarele.

Just Yunnanis ja Hainanil ta kahel teineteisest sõltumatul juhul ka kodustati. Vahe oli kohe algusest peale selles, et kui Yunnanis hakati kasvatama vara õitsevaid puid, siis Hainanil hiljem õitsevaid ja ka hiljem vilja kandvaid puid.

Edaspidi aretati kahe algsordi järglastest ka omavahelisi hübriidvorme, just nii on tekkinud ka populaarne Feizixiao sort.

Millal see kõik täpselt juhtus, ei ole teadlastele päris selge. Hinnangute järgi võisid Yunnani ja Hainani populatsioon teineteisest eristuda juba enne kodustamist, umbes 18 000 aastat tagasi.

Teadlased said jälile ka geenile, mis reguleerib litšipuu õitseaega ja võib seega olla just algse kaheks eristumise aluseks — varasematel õitsejatel on see geenijupp olemas, hilistel puudub.

Litšipuu genoomiuuring on osa ühest veel suuremast teaduslikust ettevõtmisest, millega tahetakse selgeks saada paljude seebipuuliste geenid. Seebipuulised on taimesugukond, millesse peale litšipuu kuuluvad ka näiteks vaher ja hobukastan.

Oma praegusest uuringust annavad teadlased ülevaate ajakirjas Nature Genetics.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.