"Mu vanaisa ütles ükskord, et vanaema peseb nende peres nõusid selle pärast, et see on tal geenides, aga temal, vanaisal, ei ole. Niiviisi seletades eeldas vanaisa, et "geenides" olevad tunnused on inimesele mingil moel loomuomased," rääkis doktoritöö autor ja Tartu Ülikooli teadusfilosoofia assistent Riin Kõiv.

Teaduses kohtame väited, et üks või teine tunnus on geenide põhjustatud, või et tunnus kujuneb välja, kuna organismi geenid kannavad selle tunnuse kohta informatsiooni. Näiteks on evolutsioonipsühholoogid väitnud, et "loodusliku valiku tulemusena" eelistavad naised rikkaid ja võimukaid, mehed aga noori partnereid. Kognitiivteaduses on leitud, et näiteks põhjuslikkuse ja objekti mõisted on inimesele "kaasasündinud" (ing k innate). 

Kui teadlane ütleb, et mingi omadus on "geenides", siis enamasti ei tähenda see siiski, et see omadus on organismile loomuomane ülal toodud näite tummises tähenduses. "Mind huvitasid just sedalaadi teadusväited, mida me tavainimestena kipume – tihti ekslikult – tõlgendama otsekui väidetaks midagi selle kohta, mis on meile "loomuomane"," rääkis Kõiv.

Nativistlike väidete erinev sisu

Kõiv nimetab väiteid "loomuomaduste" tunnuste kohta nativistlikeks väideteks. "Minu eesmärk oli kriitiliselt nende sisu uurida ja näidata, et tihtipeale räägitakse eri uurimiskontekstides üpris erinevatest nähtustest," kommenteeris Kõiv. 

Ta lisas, et eri tüüpi nativistlikel väidetel on ühist nii palju, et nad omistavad organismile seesmisi nii-öelda sünnipäraseid põhjuseid, aga see ei tähenda, et nad väidaksid sama asja. 

"Näiteks kui kognitiivteadlane demonstreerib, et objekti mõiste on kaasasündinud, siis mida näidatakse, on see, et see mõiste pole omandatud õppides, vaid mingil muul viisil. Kui geeniassotsiatsiooniuuring tuvastab, et näiteks matemaatilisel võimekusel on geneetilised põhjused, siis ei ütle see meile midagi selle kohta, mil viisil tunnus on omandatud – geneetiliste põhjustega omadused võivad olla õpitud omadused või mitteõpitud omadused," selgitas Kõiv.

Teadustevahelise silla loomine

Teoreetilises plaanis on nativistlike väidete tähendust vaja täpsustada selleks, et teiste teadusalade teadlased saaks neid korrektselt kasutada. "Teadlased ei reflekteeri kõikide mõistete täpse tähenduse üle. Leidub näiteid sellest, kuidas teadlased kasutavad teiste distsipliinide sõnavara ja tulemusi ekslikult või eksitavalt. Selles mõttes oli minu ülesanne muu hulgas luua sildu eri teadusharude vahel," rääkis Kõiv. 

Nativistlikud väited on olulised ka seetõttu, et nad mõjutavad laiemalt seda, kuidas me iseendast ja ühiskonnast aru saame, millist elukorraldust õigeks peame ja milliseid otsuseid teeme. "Kuna me võtame neid väiteid tõsiselt, siis on oluline neist ka õigesti aru saada, sest vastasel korral võime teha halbu praktilisi valikuid," selgitas Kõiv.

Näiteks on juhtumeid, kuidas seda, et mõnes vägivallakuriteos süüdistataval on "agressiivsusgeenid", on peetud kohtus süüd leevendavaks asjaoluks. Kõiv märkis, et uurides lähemalt teadusväiteid, millele selliste otsuste juures toetutakse, pole sugugi selge, kas taoline arutlusviis on õigustatud.

Geneetilised ja sotsiaalsed tegurid

Riin Kõiv lisas, et kui mingi tunnuse ja geenide vahel teatakse olevat seos, siis kiputakse pisendama sotsiaalse keskkonna rolli nende tunnuste kujunemisel. Näiteks on üpriski tavaline vastandada leide tunnuse – näiteks autismi või rassilise kuuluvuse – ja geenide seose kohta teooriatele, mis väidavad need tunnused olevat sotsiaalselt konstrueeritud. 

Doktoritöö selgitas, et tegelikkuses ei pruugi need kaht liiki teooriad olla sugugi vastuolus, sest omadus saab olla korraga nii geneetiliste põhjustega kui ka sotsiaalselt konstrueeritud. "Geneetika võib aidata seletada seda, miks teatud inimesed satuvad ühte, teised teise sotsiaalsesse süsteemi. Kuid see ei pruugi seletada seda, mis neid sotsiaalseid rolle ja süsteeme iseloomustab või miks ja kuidas nad üleüldse on tekkinud," rääkis Kõiv. 

"Riin Kõivu doktoritöö uurib kriitiliselt väiteid kaasasündinud omaduste kohta. Muu hulgas tegeleb töö psühholoogilise kalduvusega automaatselt arvata, et omadustel on seesmised bioloogilised põhjuseid, milleks on tänapäeval enamasti geenid. See on väga oluline probleem, sest nimetatud hoiak tekitab valestimõistmist nii tavainimeste kui ka teadlase endi seas," kommenteeris doktoritöö oponent, Alberta Ülikooli filosoofiaprofessor Ingo Brigandt. 

Ta lisas, et doktoritöö selgitab, mida tähendab see, et tunnusel on geneetilised või sotsiaalsed põhjused. "Seejuures näitab Kõiv, et omadustel, mida kognitiivteadustes loetakse kaasasündinuks, võivad olla sotsiaalsed või mõned muud välised põhjused," rääkis Brigandt.

Riin Kõiv kaitses oma doktoritöö "The content and implications of nativist claims. A philosophical analysis" ("Nativistlike väidete sisu ja järelmid. Filosoofiline analüüs") möödunud aasta 27. detsembril Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituudis. Doktoritöö juhendajad olid professor Bruno Mölder Tartu Ülikoolist ja professor Daniel Cohnitz Utrechti Ülikoolist. Tööd retsenseeris Alberta Ülikooli professor Ingo Brigandt.