Linnutee lähigalaktikad ei olegi meie kaaslased
Kosmoseteleskoobi Gaia uued vaatlusandmed sunnivad astronoome meie Linnutee-galaktika ja tema kääbusgalaktikatest kaaskonna ajalugu ümber kirjutama.
Tuleb välja, et Linnutee lähedased pisigalaktikad ei olegi enamjaolt meie galaktika põlised kaaslased, vaid pigem siinkandis hoopis uustulnukad.
Franēois Hammer Prantsusmaalt Pariisi Observatooriumist ja ta kolleegid arvutasid Gaia andmete põhjal välja 40 väikese lähigalaktika liikumiskiiruse ja -suuna. Selle põhjal said nad aimu ka väikeste galaktikate orbitaalenergiast ja impulsimomendist.
Võrdluseks oli neil võtta juba varem saadud teadmisi mitme kunagise pisigalaktika kohta, mis on Linnuteesse sisse tungimise järel siin nüüd lagunemas ja lõimumas.
Üks neist on näiteks endine kääbusgalaktika Gaia-Enceladus, mille Linnutee neelas endasse juba kaheksa kuni kümme miljardit aastat tagasi ja millesse kuulunud tähti tunneme ära nende eriskummaliste orbiitide põhjal.
On teada ka niisuguseid kääbusgalaktikaid, näiteks Amburi kääbusgalaktika, mis on veel oma iseolemise säilitanud, kuid mitte enam kuigi paljudeks aastamiljarditeks.
Hammer ja kaasautorid kirjutavad nüüd ajakirjas The Astrophysical Journal, et nende uuritud 40 kääbusgalaktika energia on veel suurem kui lõimuvatel galaktikatel. See aga osutab, et nad on meie lähedale jõudnud alles hiljaaegu, mõne miljardi aasta sees.
Mõned neist uustulnukaist võivad edaspidi siiski Linnutee kaaslaseks saada, teised aga jätkavad teed omapäi. Millisega kuidas läheb, ei oska teadlased praegu öelda, sest nad ei tea täpselt Linnutee enda massi.
Hammeri ja kaaslaste avastusest tuleneb järeldusi ka tumeda aine kohta. Tume aine on tundmatu koostisega ollus, mida otseselt näha ei ole, aga mida tundub maailmaruumis leiduvat rohkem kui tavalist, nähtavat ainet.
Juhul, kui Linnutee lähedased kääbusgalaktikad oleksid meie ümber juba kaua kaaslastena tiirutanud, peaksid nad sisaldama rohkesti tumedat ainet, sest muidu oleks Linnutee nad oma raskusväljaga ammu lõhki rebinud.
Kui nad on aga meie juurde alles äsja saabunud, siis ei saa me nende tumeainesisalduse kohta midagi nii kindlat väita.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
Toimetaja: Airika Harrik