"Üldine sõnum on, et noorte hulgas väheneb alkoholiga seotud riskikäitumine üle Euroopa," ütleb Tartu Ülikooli peremeditsiini- ja rahvatervishoiu instituudis magistritöö kaitsnud Daisy Kudre.  

Ühes kaasautorite Kersti Pärna ja Inge Ringmetsaga Tartu Ülikoolist ning Sigrid Vorobjoviga Tervise Arengu Instituudist uuris ta, kuidas on muutunud 15–16-aastaste noorte alkoholitarvitamine Eestis, Lätis, Leedus, Soomes ja Rootsis aastatel 2003–2015. Täpsemalt võrdles ta noorte vastuseid küsimusele, kas nad on viimase 30 päeva jooksul alkoholi tarvitanud.

Eesti ja Leedu lähenevad Soomele

"Üleüldiselt on suundumused ja mustrid kõikjal sarnased, aga riikide vahel ikkagi mingeid erinevusi leidub," ütleb Daisy Kudre. Nagu öeldud, vähenes noorte alkoholi tarvitamine kõigis viies uuritud riigis. Kui 2003. aastal oli 60 protsenti Eesti noortest kuu aja jooksul alkoholi joonud, siis 2015. aastaks oli selliseid noori vaid 36 protsenti poiste ja 39 protsenti tüdrukute hulgas.

"Samas oli Leedus 2003. aastal pea 80 protsenti noortest viimase kuu jooksul alkoholi tarvitanud ja 2015. aastal oli neid ainult 32 protsenti poiste ja 36 protsenti tüdrukute hulgas ehk ligikaudu poole vähem," võrdleb Kudre.

Eestis tegi noorte alkoholitarvitamine esimese languse läbi aastail 2003–2007, püsis aastail 2007–2011 stabiilsena ja langes aastaks 2015 veel. Kui sajandi alguses tarvitasid Soome ja Rootsi noored selgelt vähem alkoholi kui eakaaslased Baltikumis, siis 2015. aastaks oli pilt uurija sõnul peaaegu ühtlustunud. "Rootsis on alkoholi tarvitamine endiselt kõige madalam, aga Eesti ja Leedu on jõudnud enam-vähem Soome tasemele," toob ta välja. 

Ehkki artikli jaoks tehtud uuringute ajal polnud 2015. aastast hilisemaid andmeid veel võtta, on Kudre sõnul nüüdseks teada ka 2019. aasta seis. "Aasta 2019 andmed kinnitavad, et 2003., 2011. ja 2015. aasta langustrend on tõepoolest trend, ning et alkoholi tarvitamine on vähenenud," sõnab ta. Leedus on alkoholi tarvitanud noori nüüdseks veelgi vähem kui 2015. aastal.

Tüdrukute ja jõukamast perest noorte mure?

Daisy Kudre vaatles ühes kaasautoritega veel, millised tunnused võivad noortel olla alkoholitarvitamisega seotud. Näiteks uuris ta alkoholi tajutud kättesaadavust noorte jaoks ehk vastuseid küsimusele "Kui kerge oleks sul alkoholi kätte saada, kui sa seda sooviksid?". "Kõigis riikides on üle 80 protsendi noori öelnud, et kerge või pigem kerge," tõdeb Kudre. Ehkki alkoholi tajutud kättesaadavuse hinnangut võis mõjutada ka see, kui lihtne oleks alkoholi sõpradelt ja vanematelt saada või kodus olevaid alkohoolseid jooke tarvitada, oli tulemus tema jaoks üllatav.

Veel pidas Kudre silmas kooliga seotud tegureid. "Kes on viimase aja jooksul poppi teinud, neil on suurem tõenäosus olla regulaarne alkoholi tarvitaja," märgib ta. Samuti tarvitasid alkoholi tõenäolisemalt noored, kes olid ka suitsetanud või kanepit tarvitanud. 

Perekondlikest teguritest huvitas Kudret aga näiteks pere sotsiaalmajanduslik taust. Varasemad uuringud on osutanud kord parema, kord kehvema taustaga peredest laste tõenäolisemale alkoholi tarvitamisele. "Meie uuring Eesti andmetel ikkagi näitas, et parema majandusliku taustaga peredest noortel on suurem tõenäosus alkoholi tarvitada," ütleb uurija. See seos kehtib tema sõnul kõigis uuritud riikides.

"Teooria põhjal on leitud, et ühe pärisvanemaga koos elavatel noortel on alkoholi tarvitamise tõenäosus suurem kui kahe pärisvanemaga elavatel noortel," sõnas Kudre. Seos tuli tema sõnul välja Soome ja Rootsi andmetest, aga mitte Eesti, Läti ja Leedu omadest. Kummagi pärisvanemata lastel osutus tõenäosus alkoholi tarvitada samas hoopis väiksemaks kui mõlema vanemaga eakaaslastel. Kudre sõnul võib siin olla mitu põhjust rahalisest kitsikusest kõrge stressitasemeni.

Oma töö kõige olulisemaks avastuseks peab uurija aga alkoholi tarvitavate noorte soolise jagunemise eripärasid. Seni on noorte seas alkoholi tarvitanud rohkem poisid ja Euroopas on poiste alkoholitarvitamine samuti veel keskmiselt kõrgem. "Samas sugude vahe väheneb," ütleb Kudre. "Minu tööst tuli välja, et Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes on tüdrukute alkoholitarvitamine poiste tarvitamisega samal tasemel või õige pisut kõrgem." Rootsis tarvitavad tüdrukud aga juba poistest rohkem alkoholi.

Kudre sõnul ei tähenda see, nagu oleks tüdrukute alkoholitarvitamine tõusutrendis. "Nii tüdrukute kui ka poiste alkoholitarvitamine väheneb, aga tüdrukute seas väheneb see vähem kui poiste seas," selgitab ta.

Kudre oletab, et muutus võib seotud olla naiste ühiskondliku rolli ja enesemääratluse muutumisega. "Maailma erialakirjandus on leidnud, et võrreldes täiskasvanud naistega ei riku alkoholi tarvitamine tüdrukute arust naise identiteeti. Alkoholi tarvitamine ei seostu enam eeskätt meestega," ütleb ta, juhtides aga tähelepanu, et tüdrukute tervisele mõjub sama kogus alkoholi rängemalt kui poistele. 

Sihtrühmadele suunatud ennetusmeetmed

Oma uuringu põhjal soovitab Daisy Kudre ennekõike poliitikakujundajatel mõelda hästi läbi alkoholiga seotud ennetusmeetmed. "Kui Eestis rõhutatakse laiapõhjalise ennetuse olulisust, siis võib-olla tasuks kaaluda rohkem ka kindlatele sihtrühmadele suunatud ennetusprogramme," osutab ta.

Esiteks soovitabki ta meetmekujundajatel meeles pidada, et tüdrukud tarvitavad alkoholi poistest rohkem. Teiseks võiks üle vaadata suurema alkoholi tarvitamise tõenäosusega sotsiaalmajanduslikud sihtrühmad. "Kindlasti tasub pilk heita just parema majandusliku taustaga perede laste suunas," ütleb Kudre.

Eesti ja naaberriikide omavaheline võrdlus näitas uurija sõnul, et seosed Eesti kooliõpilaste alkoholitarvitamise ja kirjeldavate tunnuste vahel sarnanevad eelkõige Läti ja Leedu, kuid ka Põhjamaade eakaaslaste omaga. Nii soovitabki Kudre võtta ennetustöös eeskuju eeskätt Leedust, kus 12 uuritud aastaga vähenes mõlemast soost noorte alkoholitarvitamine pea kaks korda.

Leedu edu võti peitub uurija sõnul alates 2010. aastast vastu võetud riiklikus ennetusprogrammis. "Leedus võeti väga selgelt prioriteediks alkoholi tarvitamise vähendamine. Sealhulgas olid neil ka rakendatud ulatuslikud noortele suunatud programmid koolides ja noortekeskustes," seletab ta. Kuigi 2017. aasta jäi Kudre uuritud ajavahemikust välja, karmistati Leedus toona lisaks ka alkoholireklaami, vanuse- ja kellaajalisi piiranguid.

"Kuna Eestis ja Leedus on väga sarnased alkoholi tarvitamise mustrid ja meie ühiskonnad on mingil määral sarnased, siis võib Eesti julgelt vaadata, mida nendes riikides on tehtud, kus alkoholi tarvitamine on oluliselt langenud," ütleb Kudre Leedut ja Rootsit silmas pidades.

Daisy Kudre ja kaasautorite uuringu põhjal on avaldatud teadusartikkel ajakirjas BMJ Open.