Senise arusaama järgi moodustus Kuu materjalist, mis paiskus Maa orbiidile, kui Maa põrkas enam kui 4,4 miljardi aasta eest kokku Marsi-suuruse taevakehaga, millele on tagantjärele nimeks antud Theia.

Kuid sel arusaamal on üks suur puudus: kokkupõrge pidi olema väga aeglane. Muidu ei saaks Kuul olla nii palju Maast pärinevat materjali Theiast pärineva materjaliga võrreldes, kui seal uuringute järgi tundub olevat.

Erik Asphaug Ameerika Ühendriikidest Arizona Ülikoolist ja ta kolleegid mudeldasid nüüd võimalikke Kuu tekke stsenaariume arvuti peal.

Nad jõudsid järeldusele, et Kuu koostist seletab praegusest teooriast paremini stsenaarium, milles Maa põrkas Theiaga kokku mitte üks, vaid kaks korda.

Esimene põrge oli tõeliselt kiire ja kõva matakas, kuid selle järel eemaldusid kaks taevakeha teineteisest taas.

Saja tuhande kuni miljoni aasta pärast järgnes uus, pehmem põrge, mille tulemusel segunesid Maa ja Theia päritolu materjal üsna põhjalikult. Nii sattus ka maist materjali Kuusse märksa rohkem, kui kiirel ja kõval põrkel tõenäoliselt sattunuks.

Teine põrge meenutab siis rohkem seda senise teooria ainsat põrget, kuid Asphaugi ja kolleegide mudel näitab, et pehmemaks ja aeglasemaks põrkeks oli eeldusena vaja, et enne seda toimuks kõvem ja kiirem kokkupõrge.

Oma mudelist kirjutavad teadlased ajakirjas The Planetary Science Journal.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.