Antarktika raud tunnistab, et Maa on läbimas tähtedevahelist pilve
Päikesesüsteem liigub praegu koos Maakera ja meie kõigiga läbi hõreda tähtedevahelise pilve, ja Saksa teadlased on saanud sellele varemgi kahtlustatud tõigale uut ja senisest kindlamat tõendust.
Tõendus pärineb Antarktikast, mille jääs ja lumes sisaldub suhteliselt rohkesti üht haruldast rauaisotoopi.
Dominik Koll Dresdeni-Rossendorfi Helmholzi Keskusest ja ta kolleegid on hiljuti analüüsinud ligi kolmesada kilogrammi sügavalt Antarktika jääkattest välja puuritud jääd, mis oli tekkinud kauges minevikus, 81 000 kuni 40 000 aastat tagasi.
Analüüs näitas, et jää sisaldas väga väikeses koguses raua isotoopi massiarvuga 60. Sellise raua aatomi tuumas on 26 prootonit, nagu raua aatomi tuumas ikka, aga tervelt 44 neutronit, mida on ebatavaliselt palju.
Selline raud on radioaktiivne ja muundub pikkamööda koobaltiks. See tähendab, et maakera pika ajaloo jooksul on sisuliselt kogu niisugune raud, mis siin algselt võis olla, ära muundunud, ja kõik, mida näeme, on ülisuure tõenäosusega saabunud suhteliselt hiljuti kosmosest.
Kosmoses tekib raud-60 peamiselt supernoovaplahvatustes ja seda võib sisalduda tähtedevahelistes pilvedes, mis on endasse muu hulgas ka supernoovadest ainet ammutanud.
Koll ja ta kaaslased kirjutavad ajakirjas Physical Review Letters, et nende praegu uuritud mitmekümne tuhande aasta vanustes proovides sisaldub raud-60 märkimisväärselt vähem kui uuemast ajast pärit proovides, mida on võetud ja analüüsitud varem.
Natuke vähem raud-60 sisaldada võiksid vanemad proovid küll juba sel põhjusel, et seda muundub aegamööda koobaltiks, aga vanemate ja uute proovide sisaldusvahe on nii suur, et tuleb arvata, et millalgi viimaste kümnete tuhandete aastate jooksul on seda rauaisotoopi hakanud kosmosest Maale tulema suuremas koguses.
Just see asjaolu aga toetabki hästi arusaama, et Maa ja kogu muu Päikesesüsteem on sisenenud raud-60 sisaldavasse tähtedevahelisse pilve.
Millal täpselt sisenemine toimus, praeguseist andmeist ei nähtu. Aga mõned juba varem tehtud arvutimudelid osutavad, et Päikesesüsteem väljub sest tähtedevahelisest pilvest 2000 kuni 6000 aasta pärast.
