Mürgistusnõustaja: seeni ja infot tuleb korjata õigest kohast
Tänavu on Eestis teada juba 55 seenemürgistusjuhtumit, mis tõotab mürgistusteabekeskuse juhi Mare Odra sõnul lähenemist mullusele mürgistusrekordile. Halvima vältimiseks soovitab ta metsa minnes tutvuda eesootavate seeneliikidega teaduspõhistest allikatest, korjata ainult hästi tuntud seeni ja kahtluse korral pigem seent lihtsalt mälestuseks pildistada.
Kui 2019. aasta kuival suvel käidi seenel vähem, teatati Eestis kokku 41 seenemürgistusest. Praegu liigub Eesti Mare Odra sõnul samas tempos läinud aastaga, mil seenemürgistusi registreeriti 102 juhtumit. "Seene-põhihooaeg alles algas. Nüüd tuli ka vihma kaks nädalat tagasi ehk ootame suuremat (mürgistuste) laviini kohe," ütles ta saates "Terevisioon".
Kõige tõsisemad neist juhtumitest on valge ja rohelise kärbseseene mürgistused, mida on tänavu teada juba üle viie. "Need on seened, mida tõsiselt tasub karta," tõdes Oder. Pahatihti kasvavad valged kärbseseened lähestikku väliselt sarnaste kitsemamplitega. "Kui seen on väga valge, tal on hästi iseäralik kott-tupp, siis see ei ole kitsemampel ja see maksab maha jätta," soovitas nõustaja.
Praegu helistavad inimesed mürgistusinfoliinile sageli puravike tõttu. "Inimesed unustavad ära, et puravike seas on seeni, mida alkoholiga koos ei tohi tarvitada," selgitas Oder. Isegi eelmisel päeval tarvitatud alkohol võib puravike söömise järel põhjustada iiveldust, peavalu, külma higi ja südame puperdamist. "See ei ole surmav, aga on hästi ebamugav olukord," märkis nõustaja.
Veel on mürgistusteabekeskusel tänavu tulnud palju nõustada lapsevanemaid kukeseente teemal. Kui alla kolmeaastastele lastele on antud kukeseenetoitu, on see lõppenud lapse jaoks pika oksendamisega. "See ei ole seenemürgistus, vaid lihtsalt väikesed lapsed ei seedi seenetoitu," selgitas Oder. Sama mure võib kimbutada ka täiskasvanuid: osa inimesi lihtsalt ei seedi seeni.
Kes on veendunud, et tunneb metsas kärbseseene välimuse järgi ära, peaks Odra sõnul aga meeles pidama, et vihmase ilmaga kukuvad täpid kärbseseentelt maha. Samuti ei pruugi kärbseseen olla üldse nii punane, kui arvatakse. "Sel aastal näeme eriti, kus Facebook ja Instagram on täis suuri seenepilte ja palju seenekorve. Seenehasart on nii suur, et unustatakse ohutus," ütles nõustaja.
Ühismeedias leviva seeneinfoga soovitas ta igal juhul ettevaatlik olla. Pigem tasuks tema sõnul seente kohta uurida seeneteadlastelt ja mürgistuste kohta mürgistuskeskusest. "Peale selle, et korjan seeni õigest kohast, korjan ka infot õigest kohast," soovitas ta. Enne konkreetsesse metsa minekut võiks inimene seega uurida, mis seeneliike sealt leida võib ja milliste liikidega need võivad sassi minna.
"Ma ütlen iga seenehooaeg, et väga turvaline jaht on fotojaht. Alati ei pea kõiki seeni koju tooma," soovitas Mare Oder veel. Metsas kahtlusi tekitavat seent korjates tasub seda pigem pildistada ja seen metsa jätta, sest igas järgmises etapis on kahtlasest seenest loobuda üha raskem. "Muidu võib juhtuda, et südaööl saame meie kõne, et seened on purki tehtud ning nad on pruunid ja rohelised. Kas meie nüüd ütleme, mis seened need on? Ei ütle," sõnas ta.
Kui seeni pakutakse külas olles, soovitas Oder samuti kohe küsida, mis seentega tegu. Kui need peaks põhjustama mürgistuse, on hiljem seente mälu järgi kirjeldamisest nõustamiskeskusele vähe abi.
Isegi, kui inimene on korjanud tuntud söögiseene, võib vale tegutsemise korral ikkagi tekkida mürgistus. "Seened tuleb puhastada võimalikult samal päeval ja võimalikult samal päeval ka toiduks ära teha," märkis Oder. Samuti ei maksaks tema sõnul soojendada eelmisest päevast alles jäänud seenetoitu. Nõustaja sõnul on seen elusorganism, mis võib konserveerimata kujul ka kupatatuna seedetrakti ärritada.
Kupatada tuleb seeni kolm korda ja rohkes vees. "Kindlasti kogritsatega on reegel, et köögis peab ventilatsioon olema maksimumi peal. See on meil ainuke seen, millest mürgistuse saamiseks ei pea seda ilmtingimata sööma," hoiatas Oder. Teinekord võib seedetrakti ärritus tekkida aga ka lihtsalt kuuma kuiva suve järel seeni süües.
Kui mürgistus siiski tekib, sõltub Odra sõnul kõik iivelduse algusajast. "Kui iiveldus ja oksendamine hakkasid pool tundi kuni kaks tundi peale söömist, siis tegu on seedetrakti ärritava seenega," seletas ta. Sel juhul piisab, kui inimene joob palju vedelikku ja puhkab, sest ärritus möödub kahe tunniga. "Kui oksendamine hakkab neli kuni kuus või isegi 24 tundi hiljem, siis me oleme väga murelikud," sõnas nõustaja. Siis viiakse inimene haiglasse ja teda ootab söetabletikuur. Kärbseseene söömise järel tuleb inimesel samuti esmalt võtta aktiivsütt ja minna haiglasse.
Lõpuks hoiatas Oder inimesi veel tavavaheliku eest, mida varem peeti heaks söögiseeneks. "Mürgistusjuhtumeid on kirjeldatud juba 1971. aastast ja tänaseks teame, et korduval söömisel see seen hävitab punaliblesid ja tekitab aneemiat," märkis ta.
Mürgistusteabekeskuse infoliin on 16662.
Toimetaja: Airika Harrik
Allikas: "Terevisioon". Küsis: Liisu Lass.