Lugeja küsib: kuidas kuufaasid seeneusse mõjutavad

Pikaealiste seente, näiteks kukeseente, üks kindel ühine omadus on nende raskesti seeditavus .
Pikaealiste seente, näiteks kukeseente, üks kindel ühine omadus on nende raskesti seeditavus . Autor/allikas: Björn S..., Wikimedia Commons CC BY-SA 2.0

Novaatorit lugevat Liisut huvitas, kas ussivabade seente leidmiseks tuleks minna metsa noorkuu ajal. Sellele, ja küsimusele, miks kukeseened üldjuhul ei ussita, annab vastuse Tallinna Ülikooli botaanika ja mükoloogia lektor Tõnu Ploompuu.

Ei ole põhjust seostada seente ussitamist kuufaasidega.

Ussitamise puhul on esmatähtis paljunemisvõimeliste putukate olemasolu. Paljud seeneusside putukad on üsna lühiealised ja kiire arengutsükliga. Seega, kui on pikemat aega väga vähe seeni, näiteks on põud, siis paljud seeneusside putukad hukkuvad järglasi andmata. Seeneusse on sellisel juhul üsna vähe, nagu tänavu.

Teiseks sõltub seeneusside putukate munemine ka temperatuurist. Kui see langeb piisavalt madalale, putukate paljunemine lõpeb ja nad lähevad/jäävad talvituma. Seega hilissügisel on seeneusse vähem.

On ka võimalik, et mõnel liigil on vaid määratud arv (vähe) põlvkondi aastas. Sellisel juhul lakkab mingi usside laine järel järgmiste põlvkondade teke iseenesest, mis taastub alles järgmisel aastal.

Kukeseened on paljude lemmikud, aga tundub, et ussid neid väga ei taha. Mis neil viga on?

Kukeseened ei ussita eriti, sest nad erinevad teistest kübarseentest geneetiliselt palju. Nad kuuluvad võrreldes šampinjonide, puravike või pilvikutega teise seltsi või lausa alamklassi. See peegeldab nende olulist erinevust, sh võimalikku biokeemilist erinevust, nendest teistest '"tavalistest" söögiseentest. Kukeseened ja nende kauged sugulased timpnarmikud ei ole seetõttu toiduks seenesääskedele, vaid neid söövad eelkõige mardikate vastsed.

Teistsugune keemiline koostis võimaldab neil olla pikaealised, nagu on seda paljud puuseened (taelad) ja kasvada kevadest sügiseni kartmata seenesääskede massründeid. Samal ajal on kukeseened küllaltki lühiealised võrreldes puuseentega. Nii võivad nad osutuda liiga ebastabiilseks toiduks pikaealistest seentest toitujatele.

Pikaealiste seente üks kindel ühine omadus on nende raskesti seeditavus võrreldes teiste seentega. On ju teada, et kukeseened on kõige vähem toitvad võrreldes teiste söögiseentega ja nad on toidus eelkõige maitseaineks. Sellele lisanduvad veel mõned keemilised iseärasused, mis muudavad nad näiteks ravimiteks soolenugiliste vastu. Kukeseened sisaldavad teatud aineid, mis on nende organismile vastuvõetamatud, aga ei kahjusta teistsuguseid organisme, sh inimest.

Kui sinul on põletav teadust puudutav küsimus, saada see aadressile teadus@err.ee.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: