Looduslikke teemante on kolm tüüpi. Esiteks on olemas litosfääriteemandid, mis moodustusid, nagu nimigi viitab, maapinnast 150–250 kilomeetri sügavusel litosfääris. Litosfääriteemandid on kõige levinumad ja ilmselt leiab juveelipoest just neid, vahendab ScienceAlert.

Ookeaniteemandid ja ülimalt sügaval tekkinud mandrilised teemandid on aga haruldasemad. Neist esimesi võib leida ookeanikividelt. Süvamandriliseks teemandiks loetakse aga vääriskivi, mis tekib 300–1000 kilomeetri sügavusel Maa pinnast.

Võrdluseks loetakse kosmose alguseks 100 kilomeetirit üle merepinna, rahvusvaheline kosmosejaam tiirutab Maast 400 kilomeetri kõrgusel ja inimesed on suutnud läbi ajaloo kaevata maapinda vaid kuni 12,2 kilomeetri sügavuse augu. Niisiis kujunevad süvamandrilised teemandid ülimalt sügaval Maa vahevöös.

Ootuspäraselt näevad ookeani- ja süvamandrilised teemandid harilikega võrreldes üsna isesugused välja. Teemanti moodustava süsiniku orgaanilist või anorgaanilist päritolu saab aga kindlaks teha süsinikuistoobi δ13C varieerumise järgi. Viimase põhjal otsustades väitsid teadlased seni, et ookeaniteemandid tekkisid muistsete elusolendite orgaanilisest süsinikust.

Süvamandrilistes teemantides on δ13C hulk seevastu äärmiselt erinev. Sestap on keeruline öelda, kas need koosnevad orgaanilisest või anorgaanilisest süsinikust.

Uues uuringus leidsid Curtini Ülikooli geoloog Luc Doucet ja kolleegid, et süvamandriliste teemantide tuumad koosnevad ookeaniteemantidega sarnasest δ13C-st. See tähendab uurijate üllatuseks, et ka süvamandrilised teemandid koosnevad muistsete elusolendite jäänustest.

Doucet sõnul andis uuring väljendile "mullast kullaks" uue tähenduse: Maa pinnast sadade kilomeetrite sügavusel saavad surnud elukate orgaanilisest süsinikust teemantid. Inimeste kätte jõuavad need haruldased vääriskivid vulkaanipursete käigus pinnale kerkivate kividega.

Enne vulkaani kaudu maapinnale jõudmist läbivad kerkivad teemandid litosfääri. Litosfääris saavad neist orgaanilised teemandituumad, mille ümber kuhjub anorgaaniline teemantkest. Kuna kesta isotoobid on omased just litosfääriteemantidele, saab selgeks, miks süvamandriliste vääriskivide δ13C-koostis on nii erinev.

Ehkki avastus avardas teadlaste arusaamu teemantidest, on uurijate sõnul kindlasti vaja täiendavaid uuringuid. Näiteks pole nad veel kindlad, miks moodustuvad niivõrd sügavalt leitud vääriskivid just ümbertöötatud orgaanilisest süsinikust. Curtini Ülikooli geoloog Zheng-Xiang Li oletab, et teemandite koostist võib mõjutada miski vahevöö füsiokeemilises keskkonnas.

Uurimus ilmus ajakirjas Scientific Reports.