See tähendab, et taoline materjal võib kusagil universumis päriselt olemas olla ning võib-olla saab seda luua ka Maal laboritingimustes.

Teemant on teadaolevalt kõige kõvem looduslikult esinev materjal. Seepärast kasutatakse teemante näiteks tööstuslikes lõikamis- ja lihvimistööriistades, millega saab eemaldada ükskõik millist teist materjali.

Teemandid tekivad sügaval maapõues väga kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes. Superarvuti Frontier simuleeris taolistes ja veelgi äärmuslikemates tingimustes teemantide teket ja prognoosis, et superteemandid on tavalistest teemantidest ligikaudu 30 protsenti kõvemad.

Ajakirjas The Journal of Phyisical Chemistry Letters ilmunud uuringu autoritel pole siiski õnnestunud taolist teemanti laboritingimustes valmistada. Samas usuvad nad, et superteemandid võivad tekkid väga süsinikurikaste kaugete eksoplaneetide sügavustes. James Webbi teleskoop on selliseid planeete juba ka tuvastanud.

Selge on see, et taoliste teoreetiliste teemantide tekkimiseks läheb vaja väga äärmuslikke tingimusi, mille sarnaseid Maal tõenäoliselt ei leidu.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.