Teemandisadu on levinud loodusnähtus
Kui meil Maa peal sajab aeg-ajalt taevast vihma või lund, siis Uraani ja Neptuuni sügaval sisemuses sajab pidevalt teemante. Nii on teadlased teadaoleva põhjal järeldanud.
Nüüd on rahvusvaheline teadlasrühm teinud uusi katseid, saanud uusi teadmisi ja tulnud järeldusele, et teemandisadu on Uraani ja Neptuuni suguste planeetide sisemuses seniarvatust veelgi kergem tekkima.
Kui aga nii, siis võib olla, et see on kogu universumis samasuguste planeetide sees vägagi levinud loodusnähtus.
Uraan ja Neptuun koosnevad peamiselt veest, ammoniaagist ja metaanist, mis on planeetide väikese tahke tuuma ümber gaasilises, vedelas ja arvatavasti ka mingis eksootilises kvantolekus.
Piisavalt suures sügavuses on rõhk nii suur, et molekulid, eriti just metaani molekulid lähevad katki ja lagunevad süsiniku ja vesiniku aatomiteks.
Süsinikuaatomid ei jää kauaks üksikuks, vaid ühinevad teiste omasugustega, need ühendused aga surutakse suure rõhu all kokku pisikesteks teemanditeradeks.
Teemanditerad langevad raskusjõu toimel allapoole ja see ongi siis see teemandisadu, mille võimalikku tekkemehhanismi rahvusvaheline teadlasrühm uuris.
Zhiyu He Saksamaalt Rostocki Ülikoolist ja ta kolleegid tegid katseid polüeteentereftalaadi ehk PET-plastiga, materjaliga, millest tihtilugu valmistatakse toidupakendeid ja joogipudeleid.
Seekord oli materjali ülesandeks aidata jäljendada hiidplaneedi süvasisemuse tingimusi. PET-plast sisaldab lihtsalt päris sobivas suhtes süsinikku, vesinikku ja hapnikku; ei maksa arvata, et plastsaaste on Maalt juba teistele planeetidele levinud.
Plastitükile juhitud võimas laserkiir lõi selles hetkeks kõrge temperatuuri ja tugeva lööklaine ehk hiidplaneedi sügavustes valitsevaga võrreldava kuumuse ja rõhu.
Röntgendifraktsioonipilt näitas, kuidas süsinikuaatomitest moodustuski väikesi teemanditerakesi. Terakesed jõudsid katses kasvada mõne nanomeetri suuruseks.
Sellist katset on tehtud ka varem, kuid nüüd kasutatud materjal ja vaatlusseadmed võimaldasid tõdeda, et nähtus ilmneb juba märksa madalamal temperatuuril ja rõhul, kui seni teatud, järelikult võib seda ka looduses laiemalt esineda.
Uuringust võib praktilist kasu saada ka nanoteemantide tootmistehnoloogia; nanoteemantidest omakorda võib tulu tõusta näiteks meditsiinis või energeetikas.
He ja kaasautorid on oma tulemused avaldanud ajakirjas Science Advances.
