Sobitades elavaid nugilisi ravimitega, on teadlased leidnud nüüd uue viisi, kuidas inimestes malaaria vastu immuunsus tekitada ning vältida samal ajal malaaria sümptomeid.

Elavaid nugilisi ehk elavaid parasiite sisaldav eksperimentaalne malaariavaktsiin kaitses väikesemahulises kliinilises uuringus peaaegu kõiki katsealuseid nakkuse eest.

Juuni lõpus ajakirjas Nature avaldatud uuringus süstiti katsealustele elusaid malaariat tekitavaid parasiite. Parasiitidega koos süstiti osalejatele ka ravimeid, mis neid nugilisi hävitaksid, kui nood sümptomite põhjustamiseks maksa või vereringesse jõuavad.

Kolm kuud hiljem nakatasid teadlased katsealused teadlikult malaariasse, et vaktsiini testida tõhusust.

Tuli välja, et vaktsineerimine kaitses 90 protsenti katsealustest, kellele oli kolm kuud varem süstitud sama tüvega nugilisi.

Nendest osalejatest, kellele oli kolm kuud varem süstitud teistsugust parasiiditüve, kaitses vaktsiin 80 protsenti ehk lihtsustatult nelja inimest viiest. Võrreldes varasemate katsetustega on see märkimisväärselt parem tulemus.

Malaariasse sureb igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Nendest enamik on lapsed. Haigus on laialdaselt levinud troopikas ja lähistroopikas. Malaaria levib eelkõige piirkondades, kus on soe ja niiske kliima, mis tagab hallasääskedele pidevaks paljunemiseks sobiliku keskkonna.

Ühtekokku on praegu maailmas väljatöötamisel mitu malaariavaktsiini. Neist kõige kaugemale on jõudnud Mosquirix, mida on prooviprogrammi raames jagatud juba enam kui 650 000 Aafrika lapsele, et hinnata vaktsiini ohutust ja tõhusust.

Malaaria tõrjemeetmed, nagu näiteks sääsevõrgud ja ennetavad ravimid, on viimasel kümnendil malaariast päästnud miljoneid inimesi. Ennetustegevus muutub aga üha keerulisemaks. Ühelt poolt on ennetavad ravimid tihtipeale oma mõju kaotanud, teisalt ei allu haigus paljudel juhtudel ravile.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.