"Lootsime kinnitada, et viiruseleid läheb allapoole. Näeme praegu, et Saaremaal Kuressaare on koht, kus me midagi ei leidnud, paar kohta veel. Muidu on see kaart aga punane või oranž, ka kollane on väga ära kadunud," sõnas professor. Viimane tähendab, et enamikes mõõtepunktides leidus milliliitri reovee kohta enam kui 2000 viirust ehk viiruse levik on laialdane.

Tenson rõhutas, et viiruse hulga väikest tõusu võis näha pea kõikjal. "Me ei saa rääkida, et meil on üks koht, mis võib olla uuringu mõtte kahtlane või viitab, et viga on sisse tulnud. Praktiliselt igas regioonis on väike tõus näha," lisas professor.

Näiteks Ida-Virumaa proovides on koroonaviirusesisaldus kasvanud eelmise nädala võrdluses kaks korda. Kokkuvõtlikult on praegune reovee viirusesisaldus taas võrreldav märtsi lõpuga. Ainsa suurema piirkondliku erandina on viiruse hulk vähenenud või samaks jäänud Lääne-Eestis.

Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele ka väiksemates asulates. Suuremate linnade puhul kajastab proov ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda, andes usaldusväärse pildi asula nakkustasemest.

Väiksematest asulatest võetakse punktproove, mis näitavad olukorda proovivõtu hetkel. Punktproovid on kergemini mõjutatavad, mistõttu tuleks neid vaadelda pigem mitme nädala võrdluses kujunenud trendi hindamiseks kui hetkeolukorrast lõpliku pildi saamiseks.

Uuring aitab jälgida puhangudünaamikat ja avastada varjatud koldeid. Samuti annab varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist.

Täpsem piirkondlik kaart avaldatakse reedel kella 14 paiku.