Värske teadusuuring on igal juhul leidnud seose selgroogsete loomade haigutusvältuse ja nende peaaju ruumala vahel: kellel aju suurem, see ka pikemalt haigutab.

Rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas Jorg Masseniga Hollandist Utrechti Ülikoolist ja Andrew Gallupiga Ameerika Ühendriikidest New Yorgi Osariigiülikoolist uurisid ja vaatlesid enam kui sadat imetaja- ja linnuliiki.

Keskmine inimene haigutab keskmiselt umbes viis kuni kümme korda päevas. Erinevalt laialt levinud uskumusest ei haiguta me selleks, et aju hapnikuga varustada.

Viimaste uuringute järgi on haigutuse funktsiooniks pigem aju jahutada. Sisse hingatav jahe õhk koos suuõõnt ümbritsevate lihaste venitamisega kutsub esile külmema vere liikumise ajju. Uuringud näitavad, et haigutamise järel langebki aju temperatuur järsult.

Haigutamise sagedus sõltub aga keskkonna temperatuurist. Siit võib edasi arutada, et mida suurem on looma aju, seda rohkem see jahutamist vajab ja seda sagedamini loom haigutab.

Massen ja Gallup otsisidki nüüd sellele hüpoteesile tõendust. Nad kogusid andmeid 55 imetajaliigi ja 46 linnuliigi ning nende ühtekokku enam kui 1200 haigutuse kohta.

Vaatlusi tehti mitmes loomaaias, videokaamera kaasas, kannatlikult loomade haigutusi oodates. Haigutusvideoid otsiti ka YouTube'ist ja Facebookist.

Saadud haigutusandmeid eri loomaliikide kohta teada olevate ajuandmetega kõrvutades tuvastasidki teadlased, et liigile iseloomulik haigutuspikkus on positiivses korrelatsioonis aju suuruse ja närvirakkude arvuga ajus.

Selgus ka, et imetajad haigutavad ühesuguse aju suuruse korral siiski pikemalt kui linnud. Põhjus võib olla selles, et lindude kehatemperatuur on imetajate omast kõrgem, mistõttu sisse hingatav õhk on linnu jaoks suhteliselt jahedam kui imetaja jaoks ning mõjub seetõttu kiiremini.

Miks on aga aju vaja jahutada? Aju vajab heaks tööks optimaalset temperatuuri. Liiga soojas kaob erksus ja nõrgeneb tähelepanu.

Võib-olla ei peakski me haigutust pidama ebaviisakuse väljenduseks. Pigem näitab see ju, et kaasinimene soovib meie suhtes tähelepanelik olla.

Massen, Gallup ja kaasautorid on oma tähelepanuväärsed uurimistulemused kirja pannud ajakirja Communication Biology.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25