Charles Marshall Ameerika Ühendriikidest Berkeley California Ülikoolist ja ta kolleegid võtsid arvutuste aluseks türannosauruse kehamassi ja nende populatsiooni asustustiheduse.

On teada, et mida suuremat kasvu on loom, seda suurem on tavaliselt elupaiga pindala ühe isendi kohta. Suurel loomal on vaja rohkem süüa, ja rohkemat söögipoolist leidub enamasti ikka pigem suuremal maaalal. Niisiis on looma kehamass ja asustustihedus omavahel pöördsõltuvuses.

Juba varem on türannosauruse fossiilide põhjal hinnatud, et täiskasvanud loom kaalus umbes 5,2 tonni.

Fossiilide leiupaikade asukoha ja mineviku kliima mudelite põhjal määratlesid teadlased türannosauruste arvatava levila, mille pindalaks osutus 2,3 miljonit ruutkilomeetrit.

Nende arvude ja ka tänapäeva loomade kohta teada oleva põhjal hindasid Marshall ja ta kaaslased, et ühe türannosauruse isendi kohta tuli umbes sada ruutkilomeetrit maad.

See tähendab, et igal ajahetkel elas umbes 20 tuhat täiskasvanud türannosaurust.

Türannosaurused arvatakse elanuvat ligi 30-aastaseks. Ajavahemikul 69 kuni 66 miljonit aastat tagasi pidi siis türannosaurusi elama 127 tuhat põlvkonda.

Siit tulenebki juba lihtsa arvutuskäiguga lõplik tulemus: kõigi aegade jooksul on maailmas ühtekokku elanud kaks ja pool miljardit türannosaurust.

Marshall ja kaasautorid on oma mõttekäigu ja selle saaduse avaldanud ajakirjas Science.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25