Euroopa Liit tahab tehisintellektile päitsed pähe panna

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Muu hulgas kavatsetakse keelustada üksikisikute valimatu jälgimine ja nende kohta kogutud andmete automaatne analüüs. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS

Euroopa Liidus tutvustatakse järgmisel nädalal tehisintellekti käsitleva seadusraamistiku põhimõtteid. Ajakirjandusele lekkinud mustandi põhjal kavatsetakse muu hulgas keelustada tehisintellektiga valimatult inimeste jälgimine, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Vähiravialast teadustööd koondavas teadusajakirjas Annals of Oncology avaldati 2018. aastal artikkel, mille pealkiri algas sõnadega "Inimene masina vastu…". Teadlased võrdlesid dermoskoopilistelt piltidelt melanoomi ehk nahavähkkasvaja diagnoosimisel õppiva masina ja 58 eri rahvustest nahaarsti saadud tulemusi.

Test koosnes sajast pildist. Melanoom tuvastati peaaegu üheksal juhul kümnest. Kasvajaga sarnase, kuid ohutu moodustise pildi võrdluses eristati õiget valest enam kui kolmveerandil juhtudest. Tehisintellekti tulemused olid õige natukene täpsemad.

Uuringust järeldati, et kuigi masinõppe algoritmid olid pea kõikidest nahaarstidest natukene paremad, kelledest 30 olid seejuures tunnustatud eksperdid, võiks näha masinaid arste abistava tööjõuna. See toob pealkirja juurde tagasi – inimene ei anna masinale alla.

Antud näide toob esile rea juba lähitulevikus ees ootavaid dilemmasid. Inimestena sooviksime parimat, aga samas peame nägema konkreetsest näitest kaugemale ja kaaluma, millest koosneb parim lahendus. Küsimus ei ole dermatoloogide tööpõllu kaitsmises. Probleem seisneb selles, kuidas üksikutest edulugudest sünnivad kaks pluss üks arengut. Edusamme tegev tehnoloogia muutub endisest võimekamaks, kuni ületab inimese võimeid, nagu võib välja lugeda toodud uuringust.

Teiseks lubab inimene iga väikese edusammuga tehnoloogiale üha suurema osa oma elus, sarnanedes konna aeglasele keetmisele. Ühel hetkel avastatakse lõpuks, et nii ei mõeldud või seda ei soovitud. Pluss üks areng puudutab ka inimest. Tema ei arene. Temas elavad ürgsed refleksid, mille tõttu kasutab esimesel võimalusel inimest ületavat masinat võimu ja käsitleb seda kasu saamise instrumendina.

Arusaadavalt kõik seda ei teeks. Selles seisnebki sõnumi mõte – seda lastakse teha vähestel ja sünnib diktatuur. Valitsemine, mis toimib tänu masina abile.

Niimoodi vaadates ei tundugi uudis dermatoloogi trumpavast tehisintellektist lillelisena. Naha pealt tumedate laikude seast haigustunnustega rakukogumite eristamise oskust võiks kasutada tänaval käivate inimeste jälgimiseks. Miks mitte nende näoilmetelt kuritegelike mõtete tõlgendamiseks või lihtsalt kodaniku väärtuse hindamiseks. Muu hulgas järeldamaks, mida ja mis hinnaga talle poes kaupa pakkuda, või otsustada tema tööle sobivuse küsimusi, kuni automatiseeritud kohtuprotsessideni jne.

Mõnes riigis on kodanike sotsiaalse krediidi süsteem juba olemas, inimeste liikumist registreeritakse nende rahvusliku kuuluvuse põhiselt ja katsetatakse näopõhist kuritegude ennetust. Täpsemalt on selliste tehnoloogia rakendamise refleksidega riike rohkemgi ja igas riigis leiduks antud mõttest unistavaid kaasmaalasi.

Sotsiaalseid mänge toodud ideedel arendatakse ja testitakse nii riikides kui ka arvukates ettevõtetes. Viimastest rääkides paistab kätte jäämäest veepealne osa, hõlmates peamiselt ohutuna näivat reklaami vahendamist. Seejuures jääb aga tahaplaanile, et seda tehakse jõudsalt areneva tehismõistuse abil.

Küsimus tehisintellekti arendamisest ja selle õiglasest kasutamisest muutub järjest päevakajalisemaks. Euroopa Liidus peaks järgmisel nädalal tutvustatama tehisintellekti käsitleva seadusraamistiku põhimõtteid. Lõppdokument või selle mustand lekkis ajakirjandusse, tekitades märgatavat poleemikat. Lühikokkuvõttena paistab ettepanekutest välja inimese, täpsemalt Euroopa inimese soov astuda masina vastu välja ja allutada see enda kontrollile.

Mõned ettepanekud on sedavõrd jõulised, et sissejuhatuses toodud dermatoloogia näites ei saavuta masin niipea arstist vaba, iseseisva diagnoosiandja positsiooni. Küsimus ei piirdu ainult arsti ametiga. Tehisintellekt püüab teha pankurite, raamatupidajate, juristide, õpetajate, autojuhtide ja paljude teiste tööd. Euroopas püütakse neid arenguid varakult kontrollima asuda.

Muu hulgas kavandatakse keelustada tehismõistuse rakendamine inimesi jälgivates süsteemides. Avalikes ruumides liikuvate inimeste näo tuvastamiseks peab olema eriluba. Eurooplaste kohta ei tohi koguda andmeid näiteks sotsiaalset usaldusskoori meenutava väärtushinnangu loomiseks. Samuti ei tohi masina abil välja peilida indiviidide isikuomadusi ja eelistusi.

Juhul kui tehisintellekt osaleb inimesega suhtlemises, peab teda sellest selgelt teavitama. Kõrge riskiga valdkondades, kus on kaalul inimese toimetulek nagu näiteks isejuhtivad autod, pankades krediidi hinnangud, töölevõtmised jne kavatsetakse kasutusele võetava tehismõistus üle luua spetsiaalsed järelevalve programmid.

Suures pildis näeb uute seaduste mõte tagada inimesele kontroll varakult ja ulatuslikult, et seda ei saaks uue leiutamise tuhinas ignoreerida. Kui palju pidurdatakse toodud ettepanekutega uue tehnoloogia arengut, on veel vara hinnata. Sõltumata kuuluvusest optimistide või pessimistide poolele tasub olla ettevaatlik, sest tegemist on esialgse lekkega, mis ei pea olema lõplik ettepanekute koondtulemus.

Veelgi tõenäolisem on tugev vastureaktsioon ja vaidluste algus. Plaanitu teostatavus saab olema raske, sest võimul on omad refleksid, mida tehnoloogia toetab kiuslikest valijatest paremini. Võimu nimel konkureerivad kohalikele poliitikute kõrval ka tehnoloogiaettevõtted. Mõned populaarsed teenused on juba täna toodud ettepanekute valguses potentsiaalselt keelustatavad.

Mõte muidugi loeb. Tore on olla eurooplane, kuna siin vähemalt inimene püüab masina vastu välja astuda.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: