Tuntud tehnoloogiainvestor ennustab inimkonnale enneolematut jõukuse kasvu
Mittetulundusorganisatsiooni OpenAI president ja tuntud tehnoloogiainvestor Sam Altman ennustab, et automatiseerimine suurendab hüppeliselt inimkonna jõukust ja ostuvõimet. Seda aga vaid juhul, kui asutakse maksustama tööjõu asemel maad ja tootvat kapitali, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Kuidas otsustaks ettevõtja, kellel on valida paari-kolme töötaja ja roboti vahel? USA viimase 17 aasta tööhõive muutuste andmetest järeldub, et iga robot koondas tööstuses keskmiselt 3,3 töötajat. Meie näite töötajad käiksid tööl 40 tundi nädalas ja teeks kolme peale 130 tundi tööd. Robot teeks tööd 168 tundi nädalas.
Võrreldes inimestega oleks tootlikkuse kasvatamine masinaga lihtsam, suhteliselt lühikese aja möödudes kulutõhusam jne. Kirjeldatud valikud pole enam ulmelised. Ettevõtete konkurentsis trumpab moraalseid argumente halastamatu rahaline arvutus.
Inimese töö väärtus langeb. Kasvab rahutus ja pahameel, eriti kui tõsiasi kõva häälega välja öelda, näiteks demonstratsioonil. Töö väärtuse langus kulgeb mõnes valdkonnas kiiremini kui teises ehk ületades pea alati inimeste valmidust muutusteks. Meie kogemus pärineb uuenduste eelnenud ajast ja ega me ei taha teatud stsenaariume uskuda.
Samal ajal kasvab tehisintellekti rakenduse abil ettevõtluse tulusus. Seegi protsess ületab ootuseid. Põhjus on samade pahameelt tundvate inimeste nõudlikkus, et tooted oleksid endisest paremad ja odavamad. Ülesannet on lihtsam saavutada masinate abil. Omamoodi on tegu nokk kinni, saba lahti olukorraga.
Kas tööealine elanikkond leebuks kuuldes, et neile hakatakse maksma raha ilma tööd tegemata? Mittetulundusorganisatsiooni OpenAI president ja tuntud tehnoloogiainvestor Sam Altman ennustab masinate loodud rikkuse peatset voolamist rahvamassidesse. Tema arvutuste järgi võiks juba käesoleva kümnendi lõpuks jagada aastas näiteks igale ameerika täiskasvanule peo peale 13 500 dollarit. Jagama ei pea ettevõtjad, seda teeks rikas riik.
Seda loomulikult juhul, kui riik oskab tehisintellekti rakendamisest sündivat väärtust juhtima asuda. Ilusa stsenaariumi järgi väheneks ameeriklaste sotsiaalne lõhestatus ja suureneks heaolu. Altman ei pea võimatuks nägemust, milles langevad iga paari aasta tagant kinnisvarale, haridusele, toidule ja rõivastele tehtavad kulud umbes poole võrra.
Eesmärgi nimel peab riik tööjõu maksustamiselt siirduma tootva kapitali ja maa pealt lõivu kogumisele. Muutus oleks isegi paratamatu, sest töötajate arv väheneks nagunii. Samas kasvaksid seadmete ja maa väärtus suurema tootlikkuse tõttu.
Altmani nägemuses saaks kõik üle 18-aastased ameeriklased lisaks regulaarsele rahalisele hüvitisele ettevõtete aktsiaid, et olla selle kaudu ise huvitatud tootlikkuse kasvatamisest ettevõtetes ja heaolu suurendamisest riigis. Tema hinnangul oleks 13 500 dollarit aastas pigem võimalik alumine piir, mida kodanikele makstakse.
Seejuures poleks kümne aasta pärast see isegi inflatsioonist närituna väike summa. Tootlikkuse kasvu tõttu langevad kaupade ja teenuste hinnad ning raha ostujõud suureneb. Kasv jätkub iga järgneva aastaga. Järgmise 100 aasta areng saab olema vägevam kui inimese kogu senine progress, alates tule kasutusele võtmisest, ennustab Sam Altman.
Kas Altman teab, et tema osutatud tahavaatepeeglisse jääva epohhi jooksul inimkond õppis midagi? Näiteks, et ilusate asjadega peab kaasnema mingi konks. Igapäevaselt tehisintellekti arengutega tegelevana ja mõnedel hinnangutel maailma parimaks tehnoloogia investoriks peetud Altman hoiatab, et elu võib minna ka palju hullemaks.
Lõpuks teeb ju otsuseid inimene, mitte masin. Altmannäeb peamise ohuna vanamoodi jätkamist ja püüdlust allutada tehnoloogiliselt uuenduslik ajajärk seni traditsioone loonud rikkuse ebavõrdsuse suurendamise teenistusse.
Olgu meenutatud, et eelmisel kevadel tõstatas Altman piiratud kasumlikkusega ettevõtte mudeli arendamise temaatika vajaduse. Ta hoiatas kasumi maksimeerimisele orienteeritud ettevõtluse mudeliga jätkamise eest. Väheste kätte kogunevalt rikkuselt kaoks mõte, kui enamuse heaolu samal ajal langeb. Väikese ostujõuga enamuse kehv elujärk poleks isegi rikastele kasulik. Järelikult on vaja leida majandusmudel, milles ettevõtlusest sündiv kasum on tasakaalus sotsiaalse vastutusega.
Vale oleks asuda äratama pikast unest Marxi, Engelsit ja Leninit. Nende meetod rajanes vägivallal. Kas seekord õnnestuks loomalikumat palet taltsutada? Saab olema raske. Märke muretsemiseks võib juba märgata nn arenenud ühiskondade vulgaarse radikaliseerumisena. Ehk peaks rohkem rääkima ilusast tulevikust, nagu seda teeb Sam Altman.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"