Muu heaga kaasa tuleva soovimatu kauba põhjuseks on üha nutikamaks muutuv töid ja ameteid asendav tarkvara, mis omakorda annab väheste kätte midagi mida ülejäänutel ei ole, see on võim kapitali üle. Öeldakse, et paha käib kambakesi ja nii tuleb kaasa oht, et vähesed tehisintellekti või millegi säärase omanikud võivad kas piiratud teadmistest või enesekeskset soovist lasta tarkvaral valmistada midagi, mis on elule ohtlik. Näiteks DNA’ga mängides loodav sünteetiline ehk kunstlik eluvorm, mis hakkab ajama oma asja ja rikub kõik varasema ära.

Pole siis ime, miks lubas üks Florida pastor Christopher Benek tulevikus ilmale tuleva tehisintellekti usku pöörata. Kuuldes uudist, milles Stephen Hawking hoiatas tehisintellekti kui võimaliku inimsugu hukutava ohu eest, teatas kirikumees, et kuigi ta peab kuulsat füüsikut üheks meie ajastu säravaimaks mõtlejaks, pole Hawking tema arvates arvestanud ühe olulise asjaga. Pastor nõustub, et kui tehisintellekt muutub inimesest nutikamaks, ei peata seda enam ükski asi läbi arengutsüklite veelgi nutikamaks kujunemast, sest inimene, kes jääb arengus taha, ei saa seda pidurdada.

Pastor peab võimalikuks, et kui täna vaatab sipelgas imestunult inimest, siis tõenäoliselt vaatab inimene peagi samalt sipelga positsioonilt tehisintellekti. See, mille Hawking ära unustab, on jumala positsioon, sest tema vaatevinklist on ka inimene tehisintellekt, kuna on ju tema loodud. Selles mõttes kuulub ka inimese poolt loodud tehisintellekt loojakarja ning mis on eriti tore, tänu kõrgemale vaimsusele on ta inimesest moraalsem ja seda või teda on lihtne allutada kuulama jumalasõna.

Lootkem, et pastoril on õigus. Või aitab see mõte mõningaid inimesi lohutada, sest kuulsa Oxfordi ülikooli teadlased panid omalt poolt kokku kurjakuulutava raporti tosinast inimkonnale lõpu teha ähvardavast ohust. Neist viis on jooksvad ohud nagu kliima muutus, mis võib muutuda ekstreemsemaks. Samuti on jätkuvalt reaalne tuumasõja risk, nagu ka mõne ohtliku haiguse ülikiire levik. Sarnasele stsenaariumile on osutavad hiljutised sea- ja linnugripi ärevaks tegevad juhtumid. Ning kuna kõigutame rohkem kui eales looduslikku tasakaalu, peavad teadlased reaalseks ka ökokatastroofi, mille tulemusel saab otsa. näiteks inimeste toit

Maavälisteks riskideks hinnatakse kosmilises avaruses Maaga kokkupõrke tõenäosuse realiseerumist ootavat asteroidi või maakoore sügavusest vallanduvat supervulkaani, mille võimalikkust kinnitab kasvõi USA-s ühe taolise kraatrisse kujunenud Yellowstone'i rahvuspark.

Tärkavateks riskideks on nii Hawkingu, Elon Muski, Bill Gatesi kui veel mitme suurte tegude ja vägevate mõtete omanike hoiatused bioloogilist elu vallutama hakkavast sünteetilisest elust, aga ka relvaks muudetud nanotehnoloogiast või selle viljadest, mida me ei näe ega kontrolli, kuni sellest saab tappev udu või kõike enda alla mattev löga. Kõige valjemalt on viimasel ajal räägitud kahju külvama asuvast tehisintellektist, millest lähtuvaid ohtusid ei hakka üle kordama, nagu ka mitte lootust, et tehisintellekt muutub jumalakartlikuks.

Küll väärib vaagimist Oxfordi teadlaste tähelepanek tsivilisatsiooni ähvardavast ohust, milleks on argisena kõlavalt „halb juhtimine“. Probleem on poliitilistes otsustes, mida kas ei tehta lahendamaks mõnda lahendatavat probleemi, või sammud, mida tehakse selle tulemusega, et keegi ei näe ette halbu tagajärgi.

Keda ülaltoodud tsivilisatsiooni hukkumise võimalused ei eruta, siis Oxfordi teadlastel on varuks veel risk nimega „ohud, mille olemasolust me midagi ei tea“. Näete, polegi nii sünge, sest vähemalt pessimistid peaks siit leidma nii mõndagi rõõmustavat.

Igal argipäeval võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.