Hallhundid trotsisid jääaega hobuste abil

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kauges minevikus küttisid hallhundid ka hobuseid. Autor/allikas: Caninest/Flickr.com

Kanadas Yukoni metsades ja tundrates elavad hallhundid on ühed suuremad kiskjad, kel õnnestus üle elada viimase jääaja lõpus ehk ligikaudu 11 700 aastat tagasi aset leidnud väljasuremislaine. Värske teadustöö selgitab, et hallhuntide säilimisele aitas kaasa nende paindlik toidumenüü, millest märkimisväärse osa moodustasid hobused.

Tänapäeval on hallhuntide põhilised saakloomad põdrad ja karibud ehk Põhja-Ameerikas elavad metsikud põhjapõdrad. Seda, milline nägi välja hallhuntide toidulaud kauges minevikus, uurisid teadlased hallhuntide hammaste ja koljuluude analüüsimise kaudu. Seejuures võrreldi 50 000–26 000 aastat tagasi elanud huntide jäänuseid tänapäeva hallhuntide omadega.

Kanada loodusmuuseumi paleontoloog Danielle Fraser, tema õpilane Zoe Landry ja nende kolleegid analüüsisid huntide söömisharjumusi nende hammaste kulumisaste ja luudes leiduvate keemiliste jälgede põhjal.

Kui hammastel olevad kriimustusjäljed annavad märku lihasöömisest, siis aukude olemasolu viitab kontide närimisele ja raipetoidulisele eluviisile. Selgus, et nii tänapäeval kui ka kauges minevikus elanud hallhuntide hammastel domineerisid kriimustused, mis tähendab, et nad on läbi aja toitunud saakloomade jahtimisest. 

Kontide kollageenist eraldatud süsiniku ja lämmastiku isotoopide suhtelise sisalduse võrdlemisel selgus, et ligikaudu poole hallhuntide söögipoolisest moodustasid praeguseks välja surnud hobused. Ainult 15 protsenti saakloomadest moodustasid põhjapõdrad ja lambad. Oluline on, et see kõik toimus ajal, mil hallhuntidega kõrvuti elasid mitmed teised suured kiskjad. Nende väljasuremise järel suurenes hallhuntide saakloomade arv. 

See on tõeline jääaja ellujäämise ja kohanemise lugu, mille käigus võttis kuju hallhuntide praegune eluviis, sõnas uuringus kaasa löönud paleontoloog Grant Zazula. Fraser täiendas, et hallhundid näitasid paindlikkust, kohanedes nii muutuva kliima kui ka uue elupaigaga. Nende ellujäämisel mängis olulist rolli ka nende jaoks sobilike saakloomade säilimine.

Uuringu autorid soovitasid pöörata suuremat tähelepanu põhjapõtrade käekäigule, sest just nendest sõltub tänapäeval hallhuntide arvukus.

Teadustöö ilmus ajakirjas Palaeogeography, Palaeoclimatology, Palaeoecology.

Toimetaja: Juhan Hellerma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: