Nüüd on Hiina ja Briti teadlased avastanud, kuidas mõned bakterid selle rõhutalumisega toime tulevad.

Yu-Zhong Zhang Qingdaos asuvast Shandongi ülikoolist ja ta kolleegid tegid katseid bakteriliigi Myroides profundi suurt sügavust taluva tüvega D25.

Need pisiolendid olid püütud 1245 meetri sügavuselt Okinawa süvikust, mereorust, kus Filipiini maakoorelaama serv sukeldub aegamööda Euraasia laama alla.

Teadlased mõõtsid laboris, kui kiiresti kasvasid need bakterid tavalise atmosfäärirõhu käes ning ka niisuguste rõhkude juures, mis valitsevad kahe ja nelja kilomeetri sügavusel vee all.

Nad proovisid järele, kas kõrge rõhu juures on bakteritele abiks, kui pakkuda neile ainet nimega trimetüülamiin. Trimetüülamiin on ühend, mille molekulis on lämmastiku aatomi küljes kolm metüülrühma CH3. Seda ühendit on bakteritel ka looduslikust mereveest võtta.

On teada, et koorikloomadel ja kaladel aitab trimetüülamiin ja sellest moodustuv hapnikuühend trimetüülamiin-N-oksiid valgumolekulidel ja rakustruktuuridel suure rõhu käes stabiilsust hoida.

Katse näitas, et ka Myroides profundil aitas trimetüülamiin suurel rõhul paremini kasvada. Teadlased leidsid bakteritest üles ka geenid, mis aitavad trimetüülamiini bakterirakku sisse tõmmata ja sellest edasi trimetüülamiin-N-oksiidi teha.

Varem on palju uuritud rõhuga kohastumust niinimetatud piesofiilsetel ehk rõhulembestel bakteritel, kuid Myroides profundi kuulub pigem rõhutalujate ehk piesotolerantsete bakterite hulka, kes suurt rõhku tingimata ei eelista, kuid saavad sellega siiski hakkama, ja kelle kohastumusvõtetest on seni olnud teada suhteliselt vähe.

Oma uuringust ja selle tulemustest kirjutavad Zhang ja kaasautorid ajakirjas Science Advances.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25