"Kui vaadata koroonaviiruse omadusi, siis 90 protsenti ilmselt tarvis ei ole. Erinevate arvutuste kohaselt jääb see 60–80 protsendi vahele ja sõltub mingil määral kuulsast nakkuskordajast R. Viirusel endal on aga ka oma R. Kui tulevad uued nakkavamad tüved, peab see protsent võib-olla isegi kõrgem olema," selgitas Irja Lutsar saates "Terevisioon".

Täpsema ettekujutuse võib saada lähima kuu jooksul, kui Iisraelis hakkab küündima vähemalt korra vaktsineeritute inimeste osakaal elanikkonnast üle 70 protsendi. Praegu on neid ligikaudu 60 protsenti.

Sarnaselt kõigile teistele viirustele muteerub uus koroonaviirus aeglaselt, kuid järjekindlalt. Üks Lõuna-Aafrika Vabariigi eksperimentaalne uuring vihjas, et AstraZeneca vaktsiin uue variandi eest ei kaitse. Lutsari sõnul ei saa sellest palju välja lugeda. Uuring hõlmas väikest arvu inimesi, pigem noori ning raskeid haigeid polnud ei vaktsiini- ega platseeborühmas.

"Me väga suuri järeldusi sellest teha ei saa, aga muidugi on see oht olemas. See ei pruugi olla Lõuna-Aafrika tüvi, aga see viirus muteerub veel ja tuleb veel uusi viirusi. Kuidas need vaktsiinid hakkavad toimima nendele uutele tüvedele ja ka neile, mis pole veel tekkinud, seda on väga raske öelda," nentis Lutsar.

Samas on ravimitööstus lubanud, et tõhususe vähenemisel muudetakse kiiresti ka vaktsiini. "Võimalik, et saame ühe vaktsiiniga põhivaktsineerimise ja tõhustusdoosi mingi aja pärast peame tegema teise vaktsiiniga. Need kõik on aga spekulatsioonid," rõhutas professor.

Eesti värskete andmete põhjal on antikehad olemas umbes igal viiendal inimesel. Neist pooled on saanud need haiguse läbi põdemisel ja ülejäänud vaktsiini saades. "Sinnani, et terve populatsioon oleks kaitstud, on veel tükk maad minna. Teiselt poolt me väga täpselt ei tea, kui isegi 70 protsendil inimestel on antikehad olemas, kas siis viiruse ringlus ära kaob, tõenäoliselt veel mitte," lisas Lutsar.