Insight on oma seismomeetriga praeguseks registreerinud umbes 500 marsivärinat. Marsivärinate lainete kiiruse, võnkesageduse ja muude omaduste põhjal oskavad teadlased teha järeldusi planeedi siseehituse kohta.

Mõned Insighti mõõdetud värinalained paistavad olevat tekkinud planeedi pinna lähedal, levinud siis suurtesse sügavustesse ning peegeldunud Marsi tuuma ja vahevöö piirilt tagasi üles, otse seismomeetrisse.

Nende lainete abiga on teadlased nüüd järeldanud, et Marsi tuuma raadius jääb vahemikku 1810 kuni 1860 kilomeetrit ehk moodustab üle poole planeedi enda raadiusest. Selline tuumaraadius jääb varem tõenäoliseks peetud võimaluste vallas üsna ülemise piiri juurde.

Siit tuletavad teadlased edasi, et Marsi tuum peab olema suhteliselt väikese tihedusega — raua ja nikli kõrval peab seal leiduma päris rohkesti ka kergemaid elemente nagu väävlit, räni, süsinikku ja hapnikku. Seejuures on kogu tuum tõenäoliselt vedelas olekus.

Insight on Marsi ekvaatori lähedal Elysiumi tasandikul mõõtmisi teinud ületunamulluse aasta lõpust saati. Tema peamine ülesanne ongi mõõta marsivärinaid, mille põhjal võiksid teadlased planeedi siseehitusest paremat aimu saada.

Marsi värinad on maiste värinatega võrreldes tagasihoidliku tugevusega, võimsaimad seni mõõdetuist küünivad magnituudilt kolme-neljani. Kuid infot neist välja lugeda siiski saab.

Marsi tuuma mõõtmete ja tiheduse kohta tehtud järeldusi tutvustasid teadlased eesotsas Simon Stähleriga Šveitsist ETH Zürichist mõne päeva eest virtuaalruumis toimunud Kuu- ja planeediteaduse konverentsil.

Maa, Kuu ja Marss on praeguse seisuga ainsad kolm taevakeha, mille tuuma kohta on nende pinnal tehtud seismiliste mõõtmiste abil teadmisi tuletatud. Nüüd on need teadmised siis taas natuke tuumakamaks saanud.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25