Nüüd on rühm Taani, Rootsi ja Austria teadlasi avaldanud uuringu, milles väidavad, et vett võib planeedil rohkesti leiduda juba planeedi enese tekkides, ilma et peaks ootama, kas ja millal planeedile langevad asteroidid ja komeedid seda kohale toimetavad.

Anders Johansen Kopenhaageni Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Science Advances, et vee olemasolu tõenäosuse tekkival planeedil määrab otsustavalt ära planeedi kaugus oma tähest.

Johansen ja ta kaaslased mudeldasid planeediteket arvutil. Mudel näitas, et vesi satub planeedi koosseisu millimeetri suurusjärku jää ja süsiniku terakestest, mis tiirutavad planeeditekkekettas ümber tähe.

Tõenäoliselt oli see nii nii Veenuse, Maa kui ka Marsi tekkel, arvatavasti aga üleüldse paljude planeetide tekkel paljude tähtede juures. Selliseid jäiseid terakesi moodustub mudeli järgi planeeditekkekettasse küllaltki paljude tähtede juures.

Kui see nii on, siis peaks maailmaruumis leiduma rohkesti vägagi Maa moodi planeete, kus laiub suuri ookeane. Mõnel juhul, nagu märkame Veenuse ja Marsi puhul, on ookeanid ajapikku kaduma läinud, kuid mõnikord püsivad need küllap ka pikka aega nagu Maal.

Kuidas lood päriselt on, saame paremini teada tulevaste kosmoseteleskoopide tehtavate vaatluste põhjal, mis suudavad saada eksoplaneetide kohta praeguste teleskoopidega võrreldes veelgi täpsemaid andmeid.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25