Käre pakane hispaania teetigudest ei päästa
Nädalaid kestnud käre pakane ei päästa Eestit siin mullu laialt levima hakanud invasiivsetest hispaania teetigudest, sest paksu lume all on neil piisavalt soe, kinnitas zooloog Uudo Timm. Omavalitsused saavad võõrliigi leviku piiramiseks taotleda toetust keskkonnainvesteeringute keskuselt.
Suvel aiapidajate põhinuhtluseks olnud hispaania teetigu, mida on ekslikult lusitaania teoks nimetatud, on visa hingega. Talvituma on ta end sättinud pinnasesse või näiteks riisumata lehtede alla, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Kui lund ei oleks, siis ilmselt need 30 kraadi ja alla olevad miinuskraadid hävitaksid ära vast tõesti teod, aga munad on üldiselt üsna külmakindlad," ütles Uudo Timm.
Ta lisas, et head termoisolatsiooni pakub hispaania tigudele paks lumevaip. Tänavuse talve lumevabade päevade seas on olnud vaid üksikuid -10 külmakraadiga päevi, mis invasiivse teeteo arvukust ei piira.
"Hispaania teeteod on ka näiteks Rootsis, Norras, Soomes levinud ja kui sealsetele vaatlustele toetuda, siis umbes 15-20 kraadi, kui on paljas külm, siis põhimõtteliselt nende väljaarenenud tigude hulgas suremus on suhteliselt suur," selgitas Timm.
Ta soovitab kevadel ringi rändavad hispaania teod kohe kokku korjata, sest nii lõhutakse paljunemistsükkel, iseasi on talve üle elanud munadega. Tema sõnul on hispaania teeteo munadega sügavkülmas tehtud katsed näidanud, et neid ei hävita ka -30kraadine külm, kui see ei kesta väga pikalt. Nii tulebki aiapidajatel aiasaaduste kaitseks ise nippe välja mõelda.
Mullu suvel ehitas Tõnu Peit neile lõksudena plastkarpidesse õllekaid, kus teod end surnuks jõid. Tänavu suveks otsib ta juba uusi võimalusi.
"Poes täitsa müüakse, on vasest lint, aianduskaupluses. See on umbes kolm sentimeetrit lai. Ja kui see lint panna ümber peenrakasti, siis tigu sellest üle ei lähe. Ja teine asi, mis on ka väga efektiivne, on elektritara patareivooluga," rääkis ta.
Keskkonnainvesteeringute keskusest saavad kogukonnad märtsini keskkonnaprogrammi taotlusvoorust küsida toetust, mis aitaks invasiivse võõrliigiga toime tulla.
"Näiteks omavalitsus võib taotleda raha selleks, et erinevaid lõkse üles panna, talguid korraldada, et inimesi kokku kutsuda neid üles korjama näiteks haljasaladelt, parkidest. Me kindlasti ei soovita mürgitamist, kuna see ohustab ka teisi liike," ütles keskkonnaministeeriumi peaspetsialist Merike Linnamägi.
Toetust saaks küsida ka tigude kokkukogumiskonteinerite paigaldamiseks ning nende hävitamiseks.
Toimetaja: Merili Nael