Planeet on tekkinud umbes kümme miljardit aastat tagasi ehk üsna varsti pärast seda, kui meie galaktika areng oli jõudnud järku, mil kivipindsete planeetide teke üleüldse võimalikuks sai.

Meist umbes 280 valgusaasta kaugusel Sekstandi tähtkujus asuva oranži kääbustähe TOI-561 ümber tiirutab tegelikult kokku lausa kolm sama iidset planeeti, aga kaks neist on suured Jupiteri sarnased gaaskerad, mille taolisi sai tekkida ka juba varem.

Alguses saigi tekkida ainult suuri ja suhteliselt hõredaid gaasplaneete, mitte aga Maakera moodi väiksemaid kiviseid planeete, sest muud ainet peale gaasilise ei olnud veel kuskilt võtta.

Kiviplaneetide tekkeks vajalik tooraine tuli saadavale alles pärast seda, kui esimesed tähed olid juba supernoovana plahvatanud.

Esimeste kiviplaneetide teke oli tähelepanuväärne sündmus, sest nii palju kui teada, on eelkõige just nende planeetide peal võimalik elu teke ja areng.

Äsja avastatud kiviplaneet TOI-561b ei ole eluks siiski kõlbulik. Planeet on oma tähele nii lähedal, et selle pinnatemperatuur ulatub paari tuhande kraadini. Mingit elu on sellises kuumuses raske ette kujutada.

Planeedi olemasolu, eriti veel meile nii lähedal osutab aga, et Linnutee galaktikas võis elukõlblikke planeete leiduda rohkesti juba siis, kui galaktika oli alles välja kujunemas.

TOI-561b on Maakerast läbimõõdult umbes 50 protsenti suurem niiöelda supermaakera.

Planeedi avastasid Hawaii Ülikooli astronoom Lauren Weiss ja ta kolleegid Hawaii saartel asuva Kecki teleskoobiga. Oma avastusest andsid nad teada Ameerika Astronoomiaühingu konverentsil Honolulus ja avaldasid tulemused ka ajakirjas The Astronomical Journal.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25