Ka kõige käredama külma käes, peaaegu absoluutse nulltemperatuuri juures jäävad kaks heeliumi aatomit omavahel molikuli ehk dimeeri moodustades üksteisest kummaliselt kaugele ja naeruväärselt lõdvalt seotuks. Sedavõrd ekstreemset ja efemeerset ühendit on teadlastel väga keeruline täpsemalt uurida.

Nüüd aga on rühm Saksa teadlasi koos paari Ameerika kolleegiga seda siiski tähelepanuväärsel moel teinud. Maksim Kunitski ja Reinhard Dörner Frankfurti Goethe Ülikoolist ja nende kaaslased tulistasid heelumi dimeere ehk kaheaatomilisi molekule tugeva laserkiirega, mis pani need pöörlema nagu vurrid.

Seejärel kostitasid nad molekule teise, lühema lasersutsakaga, mis lõi aatomitest elektronid välja. Kui aga elektrone polnud enam seda nõrkagi keemilist sidet alal hoidmas, pääses positiivselt laetud aatomituumade vahel maksvusele tugev tõukejõud, nii et ka tuumad lendasid laiali kus see ja teine.

Tuumade liikumist said teadlased aga päris hästi mõõta ja suutsid selle põhjal teha järeldusi ka heeliumi dimeeri täpsema ehituse kohta. Teavet andis juurde ka see, kui nad varieerisid esimese ja teise laserimpulsi vahelist aega.

Tulemustest kirjutavad Kunitski, Dörner ja kaasautorid ajakirjas Nature Physics.

Edaspidi loodavad nad sama uurimistehnika abil tutvuda ka veelgi haruldasema ja õrnema heeliumi molekuli, kolmest aatomist koosneva trimeeri omadustega.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25