Tallinna Ülikooli Teaduskommunikatsiooni lektor Arko Olesk ütles, et lootust on normaalse elu taastumisele, kuid COVID-19 teemal vajab lahendamist veel palju küsimusi.

"Meditsiiniline pool ilmselt hakkab saama järjest selgemaks, siis jätkuvalt huvipakkuvad on sellised teistsugused aspektid – sotsiaalsed ja kultuurilised, need muutused, mida me oleme möödunud aastal näinud ja mida me sellesse aastasse veel kaasa võtame. Ma arvan, et sotsiaal- ja humanitaarteadlased käsitlevad koroonateemat sel aastal jätkuvalt," ütles Olesk.

Oleski sõnul pakuvad väärtuslikku tagasivaadet ja teadmisi tulevikuks näiteks distantsõppe mõju uurimine, kaugtöö küsimused ja vaimse tervise uuringud pandeemia olukorras.

Oleski sõnul jätkub sellel aastal Eesti teaduse kõrge tase, kuivõrd meil on palju töörühmi, kes publitseerivad kõrgetasemelistes ajakirjades väärtuslikke teadustulemusi. "Pole põhjust karta, et teaduse tase kuidagi langeks," ütles Olesk.

Akadeemik ja neurobioloog Mart Saarma märkis, et 2020. aastal said teadlased teadusasutustes ja ülikoolides COVID-19 pandeemia tõttu tööd teha ainult osalise jõuga: "Loodan väga, et aastal 2021. tänu vaktsineerimistele olukord paraneb ja teadlased saavad täie jõuga pühenduda uurimistööle," lausus ta.   

Teadusraha kasv

Uuel aastal saame näha, kuidas hakatakse kasutama lisanduvat teadusraha. Teatavasti läheb teadus- ja arendustegevuseks üks protsent sisemajanduse kogutoodangust.

Mart Saarma loodab, et valitsuse otsus ka teoks saab, mitte ei jää ainult lubaduseks. Saarma sõnul peaks lisaks alusuuringutele tähelepanu pöörama ka rakendusuuringutele. "Rakendusteadused on jäänud Eestis vaeslapse ossa. Ma loodan väga, et aastal 2021 rakendusteadused siis arenevad pika sammuga edasi, sest rakendusteadused loovad aluse uuele teaduspõhisele tööstusele, mis omakorda vajab ja hakkab toetama teadust," ütles ta.

Maaülikooli taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets on teadusraha tõusu osas üsna skeptiline. "Ma kardan, et see raha pudistatakse ära ja asja ette see ei pruugi minna," ütles Niinemets.  

"Laias plaanis on Eesti teadus kriisi jõudnud, justkui raha tuleb juurde, aga tegevteadlaseni seda ikkagi ei jõua – see on see, mida tegevteadlased kardavad," lisas ta.  

Arko Oleski sõnul teadusraha kasv ei võta maha kõiki neid pingeid, mis on olnud teaduse rahastamise ümber. "Kuna suur osa lisanduvast rahast siiski ei lähe põletavate probleemide lahendamisele, milleks on väga tugev konkurents teadusgrantide valdkonnas, vaid läheb pigem riigi soositud tegevuste rahastamisele, siis ma arvan, et need pinged sel aastal kahtlemata jätkuvad," ütles Olesk. Tema hinnangul võib alanud aastal ühiskonnas tekkida oluline arutelu selle üle, kuidas lisanduvat raha kasutada.

Usutletud teadlasi ootavad uuel aastal ees uued väljakutsed ka oma valdkonnas. Ülo Niinemets sõnas, et tema uurimisrühm tegeleb Eestis uute kultuuride kasvatamisega. Uurija sõnul kasvatatakse juba mitu aastat bataati ning nüüd keskendutakse erinevatele uutele õlikultuuridele, samuti teistele toidulauda rikastavatele taimedele. "Arvestades, et kliima muutub ja meil on vaja olla kliimamuutuseks valmis, peamegi katsepõldudel katsetama erinevaid kultuure," selgitas Niinemets.

Veel hakatakse uurija sõnul uuel aastal aretama päevalille ja teiste kõrvõieliste fotosünteesi selliseks, et see oleks kliimamuutuse juures tõhusam. Tulevikus saaks seda aretustööd kasutada teiste kultuuride aretamisel hüppelauana. "Viljakat põllumaad jääb järjest vähemaks ja nüüd tuleb kasutusele võtta ka vähem viljakas maa. Selleks peavad taimed tõhusamalt siduma süsinikku," märkis Niinemets.

Akadeemiku ja neurobioloogi Mart Saarma sõnul on neuroteaduste areng olnud kiire ning ta loodab, et see areng jätkub kiirelt ka tuleval aastal. 

"Paljudel on jäänud mulje, et väga paljud närvisüsteemi ja ajuga seotud probleemid on lahendatud. Tegelikult nii ei ole. Tegelikult oleme aju-uurimises ja närvisüsteemi uurimises ikkagi veel päris alguspunktis ning seetõttu suured läbimurdelised avastused on alles tulemas," ütles ta. Lisaks hämmastavad Saarmat inimesed, kes väidavad, et tehisintellekt areneb peagi aju võimekusest kaugemale. "Mina sellesse üldsegi ei usu, sellepärast, et aju võimekus ja plastilisus on peaaegu lõpmatu," tõdes ta.

Saarma loodab, et uuel aastal suudetakse tänu optogeneetikale ehk aju üksikute rakkude toime jälgimisele astuda samm edasi näiteks Alzheimeri ja Parkinsoni tõve ravis. "Praegu on terve rida minu meelest väga lootustandvaid ravimeid Parkinsoni ja Alzheimeri tõveks kliinilistes katsetustes ja loodan, et mõni nendest tuleval aastal jõuaks patsientideni," lisas ta.