Ferran Sayol University College Londonist ja ta kolleegid koostasid uuringu algatuseks nimekirja kõigist linnuliikidest, kes on pärast inimese mõjusat esiletõusu maakeralt kadunud. Kirja sai 581 linnuliiki.

Fossiilileidude ja ajalooürikute põhjal on teada, et tervelt 166 neist inimese ajastul välja surnud liikidest olid lennuvõimetud. Tänapäeval elab maailmas veel ainult 60 lennuvõimetut linnuliiki.

See tähendab, et inimese laiema leviku ja mõjutustegevuse algusest alates on suurem osa omaaegseid lennuvõimetuid linde välja surnud. Selgub ka, et just lennuvõimetuid liike on inimese ajastul hävinud suhteliselt rohkem kui lennuvõimelisi liike.

Küllap on nende hävimise põhjus paljuski selles, et inimesel on neid olnud lihtsam küttida kui lendavaid linde.

Keskkonnas, kus linnuliigil puuduvad looduslikud vaenlased, näiteks mõnedel saartel, kaotab liik ajapikku tihtipeale lennuvõime. Kui aga saarele või muule lindudele seni ohutule alale kolivad inimesed ja nendega koos kassid, siis satuvad lennuvõimetud linnud ühtäkki hädaohtu.

Sayol ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Scientific Reports, et enamikul maailma saartest elas enne inimese saabumist lennuvõimetuid linde. Eriti liigirikas oli nende poolest näiteks Uus-Meremaa 26 liigiga, nende seas moad, ja Hawaii saarestik 23 liigiga, nende seas nene-nui.

Uuringu põhjal võib nüüd ka laiemalt sedastada, et lennuvõimetus on lindude evolutsiooniloos tekkinud vähemalt neli korda sagedamini, kui ainult praegu elavate liikide põhjal võiks arvata.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.